Teadlane: Eesti on teise koroonalaine algusfaasis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Igapäevaga aina kasvavad koroonadiagnoosi saanute numbrid mõjuvad esmapilgul ehmatavalt – kas tõesti on olukord Eestis varsti sama tõsine kui märtsi keskel vahetult enne eriolukorra välja kuulutamist?

"Need nakatumisnumbrid ei ole otseselt võrreldavad kevadistega, sest kevadel oli testile saamise tingimused hoopis teised kui on täna," selgitas koroona levikut modeleerinud Mario Kadastik, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur.

Kui kevadel testiti vaid tõsiste sümptomitega või risikirühma inimesi ja üksjagu haigeid jäi Kadastiku sõnul toona  üles leidmata, siis täna on testimislävend väga madal ja nii leitakse üles protsentuaalselt märksa enam nakatunuid.

"Kevadel, kui me leidsime 20 nakatunut, siis tõenäoliselt oleks see number sarnaste testimisprotseduuriga praegu 60-70 piirkonnas. Selles mõttes me ei saa võtta, et me oleme sama hullus olukorras kui kevadel tippajal," rääkis Kadastik.

Teadlase sõnul näitab kõige paremini kevadise ja praeguse olukorra erinevust haiglaravi vajate arv. Praegu on haiglasolijate arv hakanud taas kasvama ehk Kadastiku sõnul annab see tunnistust, et viirus on populatsioonis piisavalt levinud ja jõudnud riskigruppideni.

Viiruse levikut uurinud teadlase sõnul on praegu Eestis tegu ilmselt teise laine algusega.  "Kui me vaatame, et meil on tegemist laine tõusuga, siis me oleme ikka algusfaasis. Lihtsalt see, kas see laine on kuu aega, kolm kuud, kuus kuud, seda on vara öelda," sõnas Kadastik.

Viiruse leviku seisukohast on lisaks haigete arvule ka väga oluline nakatumiskordaja, mis näitab, mitmele inimesele jõuab nakatunu viirust edasi anda.  Kui nakatumiskordaja on üle ühe, siis haigus levib, ja kui alla ühe, siis kahaneb. Kui nakatumiskordaja on täpselt üks, siis püsib viirus stabiilselt.

Nakatumiskordaja on haigete arvust olulisem

Kevadise eriolukorra ajal oli see näit Eestis 2,5 ehk riik oli Kadastiku sõnul väga lähedal kriisile. Praegu viiruse levik kasvab, aga mitte nii kiiresti, et nädala või paari pärast oleks haiglates kriisiolukord. Kui nakatumiskordaja püsib 1 kuni 1,2 juures, siis jõutakse kriitilise tasemeni paari kuuga; kui see jõuab 1,5 juurde, siis kulub kriisi jõudmiseks kuu.

"Täna räägime me Harjumaal nakatumiskordajast, mis on natukene üle ühe, Ida-Virumaal on see vahemikus 1,3 kuni 1,5. Ta on üle ühe, kusjuures umbes kuu aega tagasi oli see väga palju rohkem üle ühe, aga see tuleneb (haiguse – toim.) koldelisusest," rääkis Kadastik. Ehk teisisõnu: haigeid on numbriliselt küll palju, kuid haigus nii kergesti enam edasi ei levi, sest haigega kokku puutunud seda nii palju enam edasi ei anna.

Koroona puhul ongi väga oluline kõik nakatunud võimalikult vara üles leida. Kui nendega kokkupuutunud leitakse üles esimese paari päevaga, siis jäävad lähikontaktsed varakult koju ning viiruse edasikandumine väheneb. Mõned kodused võivad haigestuda, kuid haiguse levik ei ole enam plahvatuslik.

"Kui on haiguskolle, siis kaks kuni neli nädalat tuleb sellest koldest haigeid juurde, kõige enam numbriliselt esimese paari nädalaga ja pärast seda haigestumine vajub ära," rääkis Kadastik.

Haiguskolde hääbumine sõltubki Kadastiku sõnul ennekõike sellest, kui kiiresti terviseamet selle tuvastab ja suudab lähikontaktseid teavitada. "Siis on see kolle ka suhteliselt varsti läbi eeldusel, et inimesed neid natukenegi kuulda võtavad ja püsivad teistest eemal," selgitas vanemteadur.

Koroonaleviku peatmine sõltub kollete kindlaks tegemisest

Olukord muutub kriitiliseks, kui terviseamet ei suuda enam kindlaks teha, kus inimesed viirusega kokku puutusid.

"Kui me vaatame praegu terviseameti pressiteateid, siis umbes pooled öeldakse samal päeval ära ja järgmise päeva paari jooksul täpsustatakse tavaliselt need ülejäänud ka. Kuni need kolded ilusti kätte saadakse, senikaua on meil olukord suhteliselt kontrolli all," rääkis Kadastik.

Terviseamet palkas juurde viis koroonadetektiivi ja täna teeb seda tööd üle Eesti 37 inimest. Kuigi praegu on terviseameti jälgimise alla ligi 3600 inimest ja seda on kuus korda enam kui kuu aega tagasi, siis terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepa sõnul hetkel veel suudetakse koroonakolletel silma peal hoida.

"Keskmiselt teevad koroonadetektiivid 12-tunniseid tööpäevi ja meie esimeseks suureks valukohaks on see, et mingil hetkel vajavad inimesed puhkust," tõdes Kingsepp.

Koroonakollete haldamine sõltub inimeste koostöövalmidusest ja Kingsepp paneb inimestele südamele, et kui on käidud andmas koroonatesti , siis alati tasuks läbi mõelda, kellega on eelnevatel päevadel kokku puututud.

Kui just ei teki mõnda uut suurt kollet, siis tänu kõnerobotile loodab amet viiruse levikul Eestis silma peal hoida.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: