ITK juht: viiruse sattumine haiglasse on nagu halb unenägu
Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) juhatuse esimees Ralf Allikvee ütleb intervjuus ERR-ile, et viiruse sattumine raviüksusesse on täielik üllatus, mida poleks osanud ka halvimas unenäos ette näha, sest siiani pole suudetud nakatumise allikat kindlaks teha. Haigus on tuvastatud 23 töötajal ja üheksal patsiendil, ent puhang on saadud kontrolli alla.
Kas teil on nüüdseks teada, kuidas see kolle täpselt alguse sai ja kellest?
Kõige kurvem on see, et termini järgi indekspatsient on meile teadmata. Kuna see indekspatsient tundub olevat kaugel, näitab see, et me oleme saanud asja kontrolli alla. Ka töötaja võib olla see indekspatsient või algkolle, kust see tuli, me ei tea seda lihtsalt, nii palju, kui me oleme uurinud igatepidi.
Kõigepealt, kui see ortopeedia oli, siis järelikult peab see olema keegi, kes on ortopeediainimestega seotud. Kes konkreetselt, ei ole õnnestunud täpsustada.
Ja meie jaoks tuli täieliku üllatusena kardioloogia puhang. Aga tänase seisuga on 23 inimest meie personalist ja üheksa patsienti saanud COVID-positiivse ja samal ajal me oleme testinud üle tuhande töötaja veel ja sealt ei ole mitte ühtegi positiivset tulnud.
Millistes osakondades ja hoonetes see viirus siis levinud on teil?
See puudutab ainult Ravi tänava A-korpust. Ja seal on asi ka lõppemas.
Nii et puhang on kontrolli alla saadud?
Puhang on kontrolli alla saadud. Meie jaoks oli see totaalne, piltlikult öeldes väga ebameeldiv üllatus, sellepärast et me igatepidi olime valmis, et meile COVID tuleb, aga et ta meile niiviisi sisse tuleb, seda ei osanud ka kõige halvemas unenäos ette näha.
Seega see on ortopeedia ja kardioloogia osakonnas sees. Kas kusagil veel?
Nende osakondadega seotud inimesed. Ja neuroloogias oli ka puudutatud paar inimest seal, aga tõenäoliselt need on nii läbikäimise juures seal.
Kuidas teil üldse see liikumine seal A-korpuses korraldatud on? Olete te selle puhanguga seoses seal midagi ümber ka korraldanud?
No piirangud läksid kõik peale. Ja mida me oleme väga tungivalt nõudnud, on see, et osakonna personal ei kõnniks väga palju teistes osakondades. Et ta oleks seotud ainult oma osakonnaga, et liikumine viia minimaalseks.
See meie maja on ehitatud 1938. aastal ja tänapäeva isolatsioonitingimusi luua nii, nagu vaja on, see on praktiliselt lootusetu. Me peame neid tingimusi, mis meile on antud, maksimaalselt tegema selliselt, et nad ei oleks meile ohtlikud.
Kevadel, kui viirus Lääne-Tallinna keskhaiglas levis, oli üks põhjustest see, et töötajad töötasid mitmetes osakondades. Kas teie töötajad töötavad ainult ühes osakonnas?
Ei, ei, ei. Inimesed töötavad erinevates haiglates.
Et seal ei ole keeldu peale pandud, et ei tohiks viiruspuhangu ajal mitmes kohas töötada?
Eesti riigis ei saa ju sellist haiglatevahelist liikumist seisma panna õdede ja hooldajate puhul, sest siis ei saa mõni haigla enam normaalselt töötada.
See on meie suurim probleem. Me räägime, et meil on õdesid puudu, samal ajal nüüd selle COVID-i puhul me ei tee mitte midagi, et seda õdede arvu suurendada. See on kõige kurvem asi, sest tegelikult väga kiiresti oleks vaja saada juurde 500 õde, aga kui isegi praegu sellega alustada, mis on utoopia, siis ka alles saaksime nad kolme-nelja aasta pärast. Me järjest teeme juurde uusi kohti, kus on vaja õdesid, ämmaemandaid, võtame neid tervisekeskustesse tööle, aga kus kohapealt see personal tuleb? See tuleb haiglatest. Ja kuna seal on töötamine osalise koormusega, siis loomulikult on haiglas teise osalisega.
Nii et ka koroona ajaks te ei saa panna selliseid töötamise piiranguid, et inimesed on ainult ühe raviasutusega seotud?
Meil ei ole seda õigust. See on meist natuke kõrgemate instantside probleem, sellepärast et nagu te isegi kuulete-näete - kui midagi piirama hakata, siis kohe tulevad ju juristid ja ütlevad, et see on vabaduste piiramine, et meil ei ole vastavat seadust jne.
Millised teil praegu reeglid on: kes on kohustatud maski kandma? Milliseid meetmeid te veel kasutate?
Kõigil on maskid ees, kõik töötajad, kes puutuvad patsientidega kokku ja kus on vähegi rohkem inimesi koos, kõik on maskides. Ja kui näiteks meile tuleb polikliinikusse inimene vastuvõtule, siis ta saab kohe maski ette. Kõigepealt desinfitseerib käed ja siis paneb maski ette. Meil on praegu maksimaalne maskikandmine, see on nõue. Siiamaani ei ole ka patsientidega probleeme olnud - kes on meie majja tulnud, tahtnud, et saab abi, on maski kasutanud.
Osakonnad on suletud, kus olid need haiged. Praegu on niiviisi, et ainult nendesse osakondadesse, kus nakatunuid ei olnud, oleme hospitaliseerinud uusi erakorralisi haigeid. Me palusime trauma osas abi Põhja-Eesti regionaalhaiglalt, sest äge trauma, mis vajas operatsiooni - me ei saanud neid võtta, et statsionaari tuua. Sellest nädalast me saame hakata enam-vähem seda liigutama, sest nüüd 30. [septembril] on ette nähtud ortopeediaosakonna desinfitseerimine.
Kui kogu personal on testitud, siis tasapisi me alustame jälle tööga. Täpselt sama käib kardioloogiaga. Personalil, kes olid positiivsed, nendel on kordustestid. Tötöajad, kes olid seotud meie A-korpusega, on kõik testitud ja sealt enam positiivseid ei tulnud.
Millal teil viimane positiivne tuli?
Nädal tagasi. Eelmisel nädalal oli kaks positiivset.
Me oleme täpselt paika pannud, millisest uksest üldse tohib personal liikuda, kuskohapealt nad tulevad tööle. Osa uksi on suletud. Me üritame maksimaalselt võtta asja kontrolli alla. Enne oli n-ö hea tahte liikumine, aga tuleb välja, et vaja on täpset kontrolli.
Aga need üheksa patsienti, kes on nakkuse saanud, kas nemad olid statsionaaris või ambulatoorses vastuvõtus?
Nemad olid statsionaari patsiendid.
Te küll ei tea, kes on indekspatsient, aga olete te aimu saanud, kuidas see üldse juhtuda sai, et nakkus majja tuli?
Ortopeediast tema algas. Kõigepealt oli hooldaja, siis oli tohter, ja siis tema läks. Ükskõik, kuidas analüüsida ja eesotsas meie infektsionistidega - dr Rõõm on üle 40-aastase kogemusega ja ta ikka oma eriala teab väga hästi -, aga me ei leia, mismoodi see sai tulla ja mis seal oli.
Olete te mingi sisemise uurimise teinud või kas terviseamet on algatanud mingisuguse uurimise?
Terviseametiga alles täna hommikul oli meil ühine koosolek, nii et terviseamet jälgib meid väga hoolega. Ka ministeeriumipoolne silm on meil peal. Me ise loomulikult käime enda jaoks kõik asjad üle, aga mida terviseamet teeb, seda ma ei oska öelda, see on nende otsustamine. Ma väga loodan, et terviseamet on aru saanud, et see, mida me oleme teinud siiamaani ja mida me teeme, on siiski õige asi, ja see, mis meil juhtus - ma isegi ei tea, mis selle kohta öelda -, igatahes lohakuseks ma seda nimetada ei saa, tegemata tööks ma seda nimetada ei saa.
Väga loodame seda, et meie õnnetus ei teinud meie mainele mitte tapvat kahju. Meie jaoks totaalne üllatus.
Toimetaja: Merilin Pärli