"Insight": uus kaubanduskeskus Jõhvis peegeldab poliitilist kaost ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Möödunud aastal Jõhvis uksed avanud uue kaubanduskeskuse - Pargi Keskuse saamisloos ja edasistes arengutes on ärihuvid kohaliku poliitikaga sedavõrd läbi põimunud, et on muutunud otsekui Jõhvis valitseva poliitilise kaose sümboliks, edastab ETV+ uuriv saade "Insight".

Sõrmkübaramäng

2012. aastal läks kohalik ettevõtja Allan Mänd vallavalitsusse ettepanekuga ehitada kaubandus- ja vabaajakeskus. Eriti paelus vallavalitsust lubadus ehitada jäähall ja bassein. Vald lõi ärimehega käed.

Keskuse rajamiseks asutati 2013. aastal ühisfirma Jõhvi Pargi Arendus. Mänd pani ühisfirmasse raha, vald maa. 56 protsenti ühisfirmast kuulus ärimehele ja 44 protsenti vallale. 2014. aastal tõusis Männi osa firmas 95 protsendile, valla oma kahanes viiele.

Jäi korruptsiooni tõttu toppama

2015. aasta suvel vahistas kaitsepolitsei Männi korruptsioonikahtlusega. Asi oli seotud sellesama kaubanduskeskuse ehitusega. 2016. aastal vastu võetud kohtuotsusega süüdistati teda altkäemaksu andmises vallavalitsuse liikmele. Ta oli pakkunud ametnikule arvutit ja lubanud selle ametniku kaubanduskeskusse tööle võtta. Kriminaalasja tõttu projekt seiskus.

"Tema kui kõike seda juhtiv inimene sattus vanglasse, ehkki käis alles eeluurimine. Selle tagajärjel hakkas kogu projekt venima," selgitas vallavolikogu revident Paul Paas.

Allan Mänd ise keeldus kaubanduskeskuse ümber toimuvat kommenteerimast. On aga teada, et pärast vabanemist hakkas ta projektile aktiivselt uusi investoreid otsima.

Esialgne investor EKE KV lahkus projektist ning 95 protsenti ühisfirmast Jõhvi Pargi Arendus OÜ läks üle firmale Fogoza. 5 protsenti jäi vallale.

Huvitatud isikud

Paas selgitab, et Allan Männil oli kaks võimalust: võidelda lõpuni või minna prokuröriga kokkuleppele. Kokkulepe seisnes selles, et ta tunnistab oma süüd ja pääseb vabadusse. Eeluurimisvangistuse aeg loeti karistuse ärakandmiseks. "Kui ta välja sai, hakkas ta jälle keskusega tegelema," jutustas Paas.

Vallavolikogu saadiku Teet Enoki sõnul olid läbirääkimiste ajal laua taga ühed investorid, seejärel põhiinvestor lahkus, väikeinvestorid aga pidid minema kompromissidele, et uus tegija nõustuks raha investeerima.

"Kui ma vallavanem olin, hakkasid pärast Männi ärakoristamist mu meilile tulema kirjad, et vaja on uusi investoreid leida. Et vald peab tegema uue firma. Loetleti nimesid, kes sellest huvitatud on," rääkis vallavolikogu saadik Aivar Surva. Ta lisas, et huvitatud inimeste leidmiseks tuleb pilk pöörata Peipsi järve poole.

Paul Paas ei kahtle, et kriminaalasi oli fabritseeritud: "Arvate, et see juhtus lihtsalt niisama?"

Uued firmad

Nende kompromisside tulemusena loodi veel kaks firmat ning valla maad kirjutati nende nimele.

2016. aastal asutati Jõhvi Pargi Arendus Vabaaeg, milles valla osalus oli 5 protsenti, firma Fogoza osalus aga 95 protsenti. Jäähalli ja basseini ehitamise kohustus läks üle sellele firmale.

2017. aasta lõpus tekkis Jõhvi Pargi Arendus Kaubandus, millest 51 protsenti kuulus firmale Kroonikeskus ja 49 protsenti Jõhvi Pargi Arendusele.

Audiitorid tegid ootamatud järeldused

Jõhvi Pargi Arendus Kaubandus ehitaski kaubanduskeskuse valmis. Tõsi küll, spordirajatised unustati. Seetõttu tellis vallavalitsus auditi, mis tehti 2020. aasta kevadel. PricewaterhouseCoopersi audiitorid tulid ootamatutele järeldustele.

"Kruntide maksumuse hinnangut ja sellega seotud muudatusi Jõhvi Pargi Arenduse osaluste proportsioonides oli moonutatud eesmärgiga vähendada munitsipaalkruntide maksumust ja valla osalust projektis. Ülaltoodut kinnitab fakt, et vald ei saanud projektis mingisugust täiendavat osalust ega mingit rahalist hüvitist kruntide koormamise eest Jõhvi Pargi Arenduse kasuks. Ainus hoonestuskokkuleppeid puudutav tingimus oli kohustus ehitada kaubanduskeskus koos basseini ja liuväljaga," seisab audiitorite aruandes.

Tehingud maaga tekitasid küsimusi

Audiitorite tähelepanu pälvis rida valla maaga tehtud tehinguid. Osa neist oli sõlmitud Jõhvi Pargi Arendusele ebasoodsatel tingimustel - kas oli müügihind turuhinnast madalam või pakuti ostjale võimalust maksta maa eest alles viie aasta pärast ilma mingite tagatisteta.

Audiitorid oletasid, et nimetatud toimingute põhjuseks oli soov hõivata munitsipaalmaa ja vabaneda spordirajatiste ehitamise kohustusest.

Audit hakkas huvitama vallavolikogu saadikut Teet Enokit. "Teadsin, et vallale kuulub 5 protsenti kaubanduskeskuse aktsiaid, pluss meile lubati ehitada spordirajatised. Täna pole meil ei üht ega teist. See mind kannustaski," rääkis Enok.

Saadik Arthur Seppern, kes esindab Jõhvi Pargi Arenduses valla huve, maatehinguid üksikasjalikult eu selgita, kuid on kindel, et kõik oli seaduslik. "Mingit kahju kellelegi ei tekitatud. See pole tõsi," on Seppern veendunud.

Igal juhul oma maad vald enam kasutada ei saa, sest seal seisab juba kaubanduskeskus, maa tegelik maksumus jääb aga mõistatuseks. Vald seda mõistatust lahendama ei kiirusta.

"Me ei tea, milline on turuhind, sest hinnata tuleb maa tegelikku väärtust. Tänaseks on sellele rajatud objekt valmis, seepärast on ka turuhind tõusnud," ütles Paul Paas.

Poliitiline kaos Jõhvis

Kaubanduskeskuse asjad on väga segased. Vetruva mädasooga sarnanev lugu peegeldab hästi kohalikku poliitikaelu. Kuni valla maa liikus ühelt firmalt teisele, vahetus vallavolikogus võim.

"Meil on vahetunud kuus vallavanemat ja kaheksa abivallavanemat majandusalal. Selle ajaga on muutunud nii projekt ise kui ka turg. Oleme üle elanud mitu kriisi," tõdes abivallavanem Messurme Pissareva.

Teet Enok on kindel, et poliitika on kaubanduskeskusega seotud, sest on inimesi, kes on sellest huvitatud, ja nad kuuluvad volikokku.

"Panite tähele, et meil võim muutub kogu aeg? Öelda, et see on lihtsalt juhus, oleks vale," lisas Arthur Seppern.

Igal aastal umbusaldusavaldus

Jõhvi vald on umbusaldusavalduste poolest Eesti absoluutne rekordiomanik. Seal toimuvad igal aastal poliitilised paleepöörded. Viimane umbusaldamine oli 24. septembril, mil erru saadeti vallavanem Max Kaur, vallavalitsuse liikmed ja vallavolikogu esimees Niina Neglason.

Iga uus koalitsioon hakkab kaubanduskeskuse küsimustega otsast peale. Võib oletada, et seoses võimu pideva vahetumisega on mingid detailid jäetud kahe silma vahele, mis lõppkokkuvõttes ongi praeguse olukorra põhjuseks. On selles midagi kriminaalset? Ei ole.

Kõik on seaduslik!

Vallavolikogu revidendi Paul Paasi väitel tehti kõik tehingud läbi valla, vajadusel ka läbi vallavolikogu. "Kõik tehingud on kinnitatud vajalike dokumentidega. Sellist asja ei ole, et keegi oleks neid kuskil nurga taga allkirjastanud."

Pissareva sõnul pole maa tegelikult kuhugi kadunud. Maa üleminek ühelt firmalt teisele ja see, kellele ta kuulub, on kirjas notariaalsetes lepingutes.

Ent kaubanduskeskus seisab valla maal, raha aga vald selle pealt ei saa. Nagu pole saanud ka varem lubatud jäähalli ja basseini.

"Praegu on seal ainult ärisektor: kauplused ja kõik, mis on ettevõtlusega seotud. Sotsiaalseid momente ei ole," rääkis Teet Enok.

Jäähall lubatakse ehitada

Seevastu tema kolleeg Arthur Seppern kinnitas, et jäähall tuleb. "Oleme kaks korda hääletanud: jah, jäähall tuleb."

Ent mitte kõik pole kindlad, et jäähalli jaoks eraldatud krundil on piisavalt ruumi. Enoki sõnul on krundil väga kitsas. Kui ehitada jäähall kaubanduskeskuse kõrvale, ei jää ruumi parklale. Jutud maa-aluse parkla rajamisest on saadiku arvates kohatud, sest see läheb liiga kalliks. Sellist raha ei hakka Jõhvis keegi investeerima.

Siiski pole veel kõik kadunud. Kaubanduskeskus on vallavalitsuselt saanud vaid ajutise kasutusloa ja võib-olla just see käivitab läbirääkimised jäähalli rajamiseks.

Basseini ehitamisest on vallavalitsus juba loobunud, sest vajadus selle järele on kadunud. Jõhvis on selle ajaga korda tehtud mitu koolibasseini.

Seppern rõhutas veel kord, et jäähall ehitatakse: "Kust te võtate, et seda ei tule? Tuleb! Võim vahetub, küll tuleb."

Teet Enok pakkus välja radikaalse lahenduse: müüa krunt investorile ja saadud raha eest ehitada jäähall kuhugi mujale. Siiski ei usu Enok ka ise, et vald sellise variandi valib. Pigem arvab ta, et kaubanduskeskus saab kasutusloa ja vald jääb tühjade kätega.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: