Eesti maakondade keskused on muutunud aastatega aina kaunimaks, kuid välimuse parandamise kõrval määrab nende tuleviku suuresti see, kuivõrd tugev ja elujõuline on kohalik ettevõtlus.

Valga, Võru, Jõhvi ja mitmete teiste maakondade pealinnad on saanud endale ägedad väljakud. Nende ümbrusesse on ehitatud kümneid kilomeetreid rattateid. Rajatud on uusi koolimaju ja puhkealasid.

Näiteks Ida-Viru maakonnakeskus Jõhvi on suurepärane paik elamiseks. Maksimaalselt kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel üksteisest on seal sel sajandil ehitatud lasteaed, gümnaasium, põhikool, koodikool, staadion, spordihall, kontserdimaja, uus muusikaväljak ja promenaad, kino, suur kaubanduskeskus ja terviserajaga park.

Veel sel aastal peaks nende vahele algama uue raamatukogu-kogukonnamaja ehitus. Suur osa inimesi elab kõige selle lähinaabruses. Kohalikule elule peaks vürtsi lisama ja uusi võimalusi avama ka järgmisel nädalal avatav uhkete stuudiotega Jõhvi filmilinnak. Tasub tunnustada Jõhvi kohalikke võime, kes on viimastel aastakümnetel võidelnud maakonnakeskuse tugevdamise eest.

Ometi pole silmnähtavalt paremaks muutunud elukeskkond suutnud ära hoida elanike arvu pidevat vähenemist. Üks oluline põhjus vaatab vastu statistikaameti piirkondlike palgaandmete lehelt. Tänavu teises kvartalis oli Jõhvi vallas mediaanpalk 1448 eurot. Sellest läheb veel tulumaks maha. Eestis keskmiselt oli mediaanpalk 1840 eurot.

Jõhvi näitaja oleks veelgi tunduvalt kehvem, kui seal poleks suur osakaal suhteliselt hea palgaga avaliku sektori palgasaajatel. Jõhvis on suurteks tööandjateks Viru vangla, kaitsevägi, aga ka lähedal Ahtmes asuv Ida-Viru keskhaigla, kuhu paljud Jõhvi inimesedki tööle käivad. Samuti koolid, kus õpetajate keskmine brutopalk ulatub tänu Ida-Virumaa koefitsiendile 3000 euro lähedale.

Jõhvi elanike seas on ka põlevkivitööstuse töötajaid. Eesti energiasüsteemi tuksi keeranud ja Ida-Virumaal tuhandeid hea palgaga töökohti hävitanud kliimapoliitika tulemusel nende osakaal küll oluliselt vähenenud, kuid kaevurid ja õlitootjad, kes on veel tööle jäänud, saavad siiski endiselt Eesti keskmisest suuremat palka. 

Kui avaliku sektori ja põlevkivitööstuse inimesed kõrvale jätta, siis kujuneks ülejäänud ettevõtluse palgatase Jõhvi valla mediaanpalgast 1448 eurost veelgi tunduvalt madalamaks. Jõhvi ei erine oluliselt enamikust teistest Eesti piirkondadest. Eesti mediaanpalgale 1840 eurot jäävad märgatavalt ehk mitmesaja euroga alla kõik maakonnad peale Harjumaa ja Tartumaa.

Paljude kohalikud ettevõtjad on nõiaringis, kust on keeruline leida väljapääsu. Kuna elanikke ehk teenuste tarbijaid jääb pidevalt vähemaks, ei saa ettevõtted kasvada ega maksta töötajatele ka head palka. Kuna hea palgaga töökohta on kodukohas keeruline leida, kolivad inimesed töö tõttu ära, mis omakorda vähendab kohalike teenusepakkujate käivet ja tekitab raskusi töötajate leidmisel. Maksud ja kõik muud kulud on kohaliku ettevõtja jaoks muidugi sama suured nagu pealinnaski, kus turg ja käibed on tunduvalt suuremad.

Kui mõnel üleriigilisel monopolihõngulisel suurettevõttel tekib priskema kasumi ihalus, siis kehtestab ta tarbijatele püsitasu. Ja, oh imet, saab selleks ka konkurentsiametilt rohelise tule.

Kohalikel väikeettevõtjatel sellist võimalust pole, kuigi sarnast teenuse osutamise valmisoleku tasu oleks sama loogika põhjal ju põhjust küsida ka kohalikul väikepoel või juuksuril. Või kui üle võlli mõelda, siis miks ei võiks need suurfirmad ise maksma tarbijatele püsipreemiat näiteks elektri, gaasi või pangateenuse ostmise valmisoleku eest. Kui poleks tarbijaid, poleks ka äri.

Keerulises olukorras püüab osad kohalikest väikeettevõtjatest elus püsimiseks varjata tulusid, et maksta vähem makse. Näiteks mõnes teenindusettevõttes läheb makseterminal ühtelugu rikki…

Maksu- ja tolliamet andis hiljuti teada, et nende analüüsi põhjal saab üheksa protsenti Ida-Viru tööinimestest ümbrikupalka. Kui jätame avaliku sektori palgasaajad kõrvale – eeldades, et seal ilmselt ümbrikupalka ei maksta –, siis ettevõtluses on see osakaal ikkagi tohutult suur.

Mõned ettevõtjad, kes ei taha pettuste teele minna, võitlevad ellujäämise nimel niikaua, kuni jaksavad, aga panevad lõpuks ikkagi oma ärid kinni. Tarnijad tõstavad hindu. Töötajad tahavad rohkem palka. Maksuamet nõuab oma, tema jaoks ei oma kohaliku ettevõtja regionaalpoliitiline tähtsus mingit tähtsust. Selle tulemusel jääb väikelinna elanikel teenuste valik väiksemaks. 

Kohalikud ettevõtlikud inimesed, kes on sageli lisaks endale andnud tööd ka teistele inimesele, osutuvad üleliigseks. Rabelemisest väsinuna kolivad nad mujale või lasevad edaspidi end kanda riigi sotsiaalsüsteemi turjal. Kui varem tõi ta riigikassasse ja oma vallale maksutulu, siis nüüd saab temast uus kulurida.

Enamik erakondi räägib iga nelja aasta tagant, kui on vaja riigikogu kohtade saamiseks hääli ka väljaspool Harjumaad elavatelt inimestelt, kuivõrd tähtis on kohaliku ettevõtluse arengu toetamine. Mida see sisuliselt tähendab, jääb häguseks.

Just tugev ettevõtlus, mis loob töökohti ja toob maksutulu, on kõige tähtsam mängija kohaliku elu edendamisel. Kõik muu võib olla ja tuleb kasuks. Aga, kui ettevõtlust ei ole, siis hääbub varem või hiljem ka kõige uhkema väljakuga väikelinn.

Seepärast, kui näete lähikuudel parteitelkides riigikokku kandideerijaid, astuge neile ligi ja küsige, mida nad plaanivad teha selleks, et Jõhvis, Põlvas, Valgas, Paides, Kuressaares ja mujal muutuks ettevõtlus tugevamaks. Ärge leppige üldiste loosunglike ja ümmarguste vastustega.

Ärge laske vedada ka juttu sellele, mida nende poliitilised konkurendid on varem valesti teinud. Pärige nii kaua, kuni saate selle kohta sisulisi vastuseid, mida nemad teevad. Kui nad ei taha piinlikku olukorda sattuda, siis tuleb neil selleks eksamiks valmis olla.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.