Läheneva koolivaheaja, aga ka jõulude valguses küsis Zeit Drostenilt, et kui terve Saksamaa sõidab sel ajal vanavanematele külla, siis kuidas teha seda riskivabalt? Teadupärast on vanemad inimesed suuremas riskirühmas, sest põevad haigust nakatumisel raskemalt või on neil teisi kaasuvaid haigusi. Drosteni sõnul tuleks hakata uue normina järgima eelkarantiini põhimõtet.

"Et mõned päevad kuni nädal enne vanavanemate külastust välditaks sotsiaalseid kontakte nii palju kui võimalik. Muidugi peab igaüks oma pere tasandil selle läbi mõtlema, mida teha lastega, kes käivad koolis või lasteaias. Täiskasvanute tasandil tuleks mõelda, kas saab vältida suuremaid koosolekuid või võimalusel töötada kodukontoris enne vanavanemate külastust."

Drosten lisas, et kui inimesed on koroonaviirusesse nakatunud, pole kuigi tõenäoline, et sel eelkarantiini perioodil viiruse sümptomid välja ei löö.

"See, eelkarantiin võiks olla üks lähenemine nii sügisvaheajaks kui ka jõuludeks. Aga muidugi kehtib ka siin põhimõte, et iga inimene peab ise kaaluma pandeemiaga seotud riske. Kunagi ei ole totaalset kindlust, ikka jäävad mingid riskid," sõnas Drosten.

Esimese põlvkonna vaktsiinid pole perfektsed

Zeit küsis Drostenilt, et SARS-CoV-2 viirusega juhtub sama, mis teiste pandeemiliste koroonaviirustega ehk need nõrgenesid aja jooksul ja põhjustavad nüüd enamasti vaid kergeid külmetusi. Drosten vastas, et see võib juhtuda, kuid alles tükk aega pärast pandeemiat.

"Viirus võib hakata levima vaid lokaalselt. Võib tekkida ka nõrgenenud viirus, mis küll levib laialt, aga ei põhjusta enam raskelt haigestumisi. SARS-CoV-2-l on ka üks hea külg - me ei pea kartma, et see viirus end nii palju muudab, et vaktsiinil poleks mõju," sõnas viroloog.

Küsimusele, kas 2021. aastal tuleb üks või mitu vaktsiini turule, vastas Drosten, et tuleb eristada "heaks kiitmist" ja "turule tulekut".

""Heaks kiidetakse" esimesed vaktsiinid nähtavasti juba aasta lõpus. Küsimus on ainult selles, kui palju inimesi saab vaktsineerida? Alguses ilmselt mitte väga paljusid, mistõttu hakatakse esmalt vaktsineerima riskigruppe ja meditsiinitöötajaid."

Drosten ütles ka, et on suur tõenäosus, et esimese põlvkonna koroonavaktsiinid kaitsevad pigem haigestumise raske kulgemise kui nakatumise enda eest. Ta tõi ka välja, et katsed primaatidega näitasid, et vaktsineerimine vähendab viiruse hulka kurgus.

"Seepärast ma ei usu, et viirus vaktsiinikaitse olemasolul märkamatult edasi levib. Ma ootan, et ka mitte nii head esimese põlvkonna vaktsiinid aitavad pandeemiat kontrolli alla saada. Kui seda vaktsiini on muidugi piisavalt."

Kuidas elada üleminekuaeg, kui vaktsiini kõigile ei jagu?

Kuidas aga elada üle nn üleminekuaega, kui vaktsiini kõigile soovijatele veel ei jagu või pole vaktsiin veel nii toimiv? Drosten vastas, et kombineerida tuleb endiselt kahte asja - isegi kui esmased vaktsiinid on olemas ja osa rahvastikust vaktsineeritakse, siis tuleb edaspidigi järgida distantsi, hügieenireegleid, kanda rahvarohketes kohtades maske jne.

Drosten rõhutas, et silmas tuleb pidada ka seda, et vaktsiinid ei pruugi olla alul perfektsed - nad kas ei kaitse piisavalt või esinevad kõrvalmõjusid.

"Need võivad kaasa tuua soovitused nooremaid inimesi mitte vaktsineerida, kuna nemad ei haigestu nii raskelt. Seda võimalust peaks ühiskonnas juba praegu teadvustama."

Zeit küsis ka, kas kogu maailma koroonaviirusest võitu saamise strateegia põhineb liiga palju vaktsiinil?

"Ta põhineb sellel, aga ta ei sõltu sellest. Kui ka mingitel seletamatutel põhjustel ei õnnestu vaktsiini luua, tuleb toetuda sellistele tegevustele nagu kontaktide piiramine. Ilma vaktsiinita nõuab olukord karme vastumeetmeid, kuna meie vanuseprofiiliga ühiskonnas ei saa sel haigusel lihtsalt lubada vabalt levida."

Täispikka intervjuud Saksamaa juhtiva viroloogi Christian Drosteniga saab saksa keeles lugeda siit.