Riigikogus jätkub sel nädalal tuleva aasta riigieelarve kokkupanek. Keskerakond kuuluv sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder saatis aga juba septembri keskpaigas pressiteate, milles kinnitas, et hoolimata riigi majandusolukorrast tuleb kindlasti teha aasta aprillis erakorraline pensionitõus. Tuleb teha ja kõik.

Seda olukorras, kus majanduslik väljavaade on äärmiselt ebaselge, riigi laenukoormus kasvab hüppeliselt, töötute arv suureneb, paljud ettevõtjad püüavad meeleheitlikult pinnale jääda ning palgasaajad on lootuse palgatõusuks maha matnud.

Mis praegu Eesti töölkäivat inimest kõige enam muserdab? Ilmselt mitte konkreetne kehvapoolne palganumber või ettevõtjat kasumi kadumine, vaid eelkõige teadmatus tuleviku suhtes. Kas minu töökoht või ettevõte on aasta pärast alles? Kaua koroonapiirangud, ja sellest tingitud majanduskriis kestab? Need on küsimused, millele vastata ei osata.

Suure tõenäosusega inimesed ja ühiskonnad pikapeale ikkagi harjuvad koroonaviirusega koos elama. Teist valikut meil lihtsalt ei ole, sest seda viirust välja juurida maailmast pole võimalik. Võib-olla see kaob nagu varasemad SARS-viirused, me ei tea seda.

Aga see harjumine võtab ilmselt mitu aastat aega ja uus ebakindel olukord lööb majandusi valusalt.

Eesti sisenes koroonakriisi ülimadala laenukoormusega, mis on võimaldanud meil ohtralt odavat laenu saada. Järgmise aasta eelarvet võib iseloomustada lihtsalt - hoiame laenurahaga senist süsteemi püsti ja jumal pärast, ärme tee mingeid asju teisiti. Kuid kriisirahade varjus üritame ka oma valijatele kingitusi teha.

Aga kriisi võiks ära kasutada.

Ka laenu peaks kindlasti võtma, aga võtma selle jaoks, et kriisist väljuda teistest riikidest kiiremini ja tugevamana, rahastades neid valdkondi, mis on muutunud Eesti pudelikaelaks. Alates infrastruktuuri korda tegemisest, lõpetades hariduse ja targa töö arendamisega. Lisaks on kindlasti võimalik avalikku sektorit ja selle mittevajalikke teenuseid kokku tõmmata. Aga eelarvest ei leia midagi sellist.

Eelarvet vaadates jääb mulje, et kõik suuremad infrastruktuuriobjektid loodetakse valmis ehitada euroliidu rahade toel. EKRE esimees Martin Helme ei varja oma põlgust Euroopa Liidu suhtes, kuid küsida raha sealt Tallinna haigla ehitamiseks või raudteede elektrifitseerimiseks sobib küll. Kui suurte objektide ehitus on eurorahadega tagatud, siis saab eelarvest jagada meelehead valijatele.

Eesti mediaanpalk oli möödunud aastal 1100 eurot, millest jäi töötajale kätte 948 eurot. Tänavu see suure tõenäosusega langeb. Selle aasta keskmine pension kerkis keset koroonakriisi aprillis 528 euroni, järgmisel aastal tõuseb pension veelgi.

Muidugi ma ei väida et Eestis on pensionid kõrged, kuid ka palgad pole kõrged, meie elatustase jääb endiselt Läänemaailma riikidest jõudsalt maha. Kuid sissetulekute suurendamiseks tulebki nutikalt tegutseda, investeerida tulevikku.

Ka kriisiajal on pensionäride sissetulek kindel, hinnad on hoopiski aastaga langenud, näiteks on oluliselt kukkunud toasooja hind, sest üleüldise majandussurutise tingimustes on kütteainete hinnad maailmaturul viimaste aastakümnete madalaimal tasemel.

Pensionide kasvu on põhjendatud sellega, et pensionäride raha läheb kohe tarbimisse ja see eladab majandust. Vabandust, aga kui eesmärk on rohkem raha pöörlema panna, siis kas poleks mõistlik tulumaksu või käibemaksu vähendada? Sellisel juhul oleksid võitjad kõik ühiskonna liikmed, mitte ainult poliitikutele oluline valijagrupp.

Kahjuks pole Eestis enam erakonda, mis julgeks avalikult öelda, et pensionärid pole praeguses olukorras kõige haavatavamad. Pole kedagi, kes ütleks vanema põlvkonna inimestele, et nende igakuine sissetulek on tagatud ja raha peaks kulutama mujal. Pole lihtsalt sellist julgust.

Muigama ajab Reformierakonna käitumine, kes üritab distantseeruda pensionitõusust, pakkudes välja tulumaksusoodustusi pensionäridele. Ma ei saa aru, miks peaks eelistama tulumaksusoodustuste pakkumisega üht ühiskonna rühma. Kas väikelaste kasvatamisega tegelev üksikema, kes saab miinumimpalka, on kuidagi paremas olukorras?

Miinimupalgasaajaid või töötuid kokku on Eestis julgelt üles saja tuhande. Ja vältimaks süüdistusi vastandamises, ma rõhutan lõpuks, et jutt pole pensionide langetamisest kriisi ajal, vaid sellest, et laenurahadega pensionide tõstmine on läbinähtav flirt valijatega.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.