Tuleva aasta eelarve kulude maht jääb alla 13 miljardi euro ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1601379060000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

2021. eelarve kulutuste maht on kokku veidi alla 13 miljardit eurot, natuke alla selle ja tulude maht üle 11 miljardi euro. Valitsussektori investeeringud on tuleval aastal 1,9 miljardit eurot. Valitsus tõstab ka teadusrahastuse ühe protsendini SKP-st.

Kindlasti on meie soov toetada kriisis räsida saanud inimesi ja majandust, kaasates selleks ka välisvahendeid, ütles peaminister Jüri Ratas eelarvet tutvustaval pressikonverentsil.

Ratase sõnul on eelarve eesmärk majandusarengu kiirendamine, tervise hoidmine ja koroonakriisis abi vajajate toetamine.

Peaminister märkis, et riik plaanib võtta võimalikult kiiresti kasutusele järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendid ning ka taaskäivitamiskava vahendid.

Valitsus soovib Euroopa Liidu toetustega investeerida enam tervisetaristusse ning korrastada mitmeid haiglaid ja meditsiinikeskusi. Plaanis on tagada ka varustuskindlus kriisidega valmisolekuks.

Tõusevad teadusrahastus ja pensionid

Aastaid on olnud murekohaks teadusrahastuse tõstmine ühe protsendini SKP-st. Järgmise aasta eelarves on selleks vahendid ette näinud ning üks protsent SKP-st jääb püsima kogu nelja-aastaseks eelarvestrateegia perioodiks. Tuleva aasta eelarvest 7,8 miljonit suunatakse ka kõrghariduse rahastamisse.

Kaitsekuludesse suunab riik järgmisel neljal aastal lisaks 66 miljonit eurot, eeskätt suurendatakse sellega riigi rannakaitse võimekust.

Investeeringute prioriteediks on ka 2+2 maanteede välja ehitamine ning kruusateede mustkatte alla viimine.

Rahandusminister Martin Helme sõnul moodustab laenuraha tuleva aasta eelarvest 2,4 miljardit eurot. Eelarve puudujääk on seega 6,7 protsenti SKP-st.

Pension tõuseb järgmisel aastal keskeltläbi 20 eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 544 euroni, pensioni baasosa tõuseb 16 eurot ja rahvapensioni määr tõuseb 30 eurot. Kokku kulub pensionitõusuks järgmisel aastal 49,4 miljonit eurot.

Valitsussektori võlakooormus kasvab

Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole, tänavu oli see 9 miljardit eurot. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKP-st võrreldes 33,8 protsendiga aastal 2020.

Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud ligikaudu 1,4 miljardit eurot.

Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal nominaalses puudujäägis 6,7 protsendiga SKP-st ja struktuurses puudujäägis 6,6 protsendiga.

2022. aastal väheneb kava kohaselt valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk 4,9 protsendile SKP-st ja nominaalne puudujääk 5,4 protsendile SKP-st, 2023. aastal struktuurselt 3,3 protsendile SKP-st ja nominaalselt 4,3 protsendile SKP-st ning 2024. aastal struktuurselt 1,3 protsendile SKP-st ja nominaalselt 2,5 protsendile SKP-st.

Valitsussektori võlakoormus kasvab, kuid jääb tuleval aastal siiski Euroopa Liidu madalaimaks. Riigi võlakoormus on tuleval aastal 6,6 miljardit eurot ehk 23,6 protsenti SKP-st.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: