Eelarve toob pensionitõusu ja Tallinna haigla ehituse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Tuleva aasta eelarvest poole ehk ligi kuus miljardit eurot moodustab sotsiaalvaldkonna eelarve. Sinna mahub nii erakorraline pensionitõus kui ka investeeringud haiglate ehitusse.

1. aprillist jõustuv pensionitõus kasvatab vanaduspensionäri sissetulekut enam kui 20 euro võrra.

"Pensioni baasosa suurenes 16 euro võrra ja iga lapse eest makstav täiendav pensionilisa umbes 3,55 euro võrra," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik (KE).

Kui praegu saab kaht last kasvatanud keskmise staažiga pensionär kokku 571 eurot, siis tuleva aasta aprillist on tema pension 594 eurot. Pensionilisa antakse korraga ühele vanemale või jagatakse see vanemate kokkuleppel nende vahel pooleks.

Lisaks suurendatakse rahvapensioni, mida makstakse neile, kel pole vanaduspensionile õigust. 221 euro suurust rahvapensioni suurendatakse 30 euro võrra, misjärel on rahvapension 251 eurot. Pensionitõusuks kulub tuleval aastal kokku veidi üle 49 miljoni euro, järgnevatel aastatel 70 miljonit eurot.

"Oleme kokku leppinud, et taotleme Euroopa Liidu vahendistest raha Tallinna haigla rajamiseks. Kokku projekteerimisega 380 miljonit eurot. sellele lisandub veel Tallinna linna poolne omafinantseering - hinnanguliselt 100 miljonit eurot," rääkis Tanel Kiik.

Lisaks rahastatakse koroonaviirusega seotud tegevusi, nagu näiteks riikliku ravimivaru loomist või 177 isolatsioonipalati loomist haiglatesse, hapnikravi võimekuse suurendamist ning haiglate taotlusi investeeringuteks.

"Eraldatakse haigekassale ravikindlustuse alalaekumiseks 143 miljonit eurot järgmisel aastal. See tagab selle, et meil on tervishoiuteenused jätkuvalt kättesaadavad," sõnas minister.

Haigushüvitiste süsteemi muutmises valitsus veel kokkuleppele ei jõudnud.

Sotsiaalminister pooldab põhimõtet, et haigushüvitist maksaks alates teisest päevast nelja päeva jooksul tööandja ja edasi haigekassa. See maksaks riigile 15 miljonit eurot aastas. Tööandjad on varem kinnitanud, et nemad pooldavad pigem ajutisi kui püsivaid muudatusi. 

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees ja reformierakondlane Maris Lauri viitas, et valitsus tõstab pensione laenuraha toel.

"Formaalselt jah, rahal ei ole silti küljes, kust ta on pärit, aga kui kuskil kulutusi suurendatakse samal ajal kui tulud ei suurene, siis see on laenurahaga katmine. Ja kui kaalutakse pensionide tõstmist olukorras, kus tulud ei kasva, siis järelikult see on tegelikult laenurahaga tehtud," ütles Lauri.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: