Lauri Läänemets: eliidieelarve vaatab mööda perede toimetulekust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lauri Läänemets
Lauri Läänemets Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Vaadates valitsuses kokku pandud järgmise aasta riigieelarvet, tundub, et ministrid on ainsad, kes arvavad, et viiruse teist lainet ei ole ega tule. Tunnen kohustust pakkuda eliidieelarve kõrvale sotsiaaldemokraatliku alternatiivi, mille keskmes on perede heaolu ja mis loob aluse tulevikumajandusele, kirjutab Lauri Läänemets.

Meedikute ja õpetajate palgad ei tõuse, töötukassasse raha juurde ei panda ja euroraha suunatakse jätkuvalt inimeste asemel betooni ja parteisponsorite kinnisvaraarendustesse. Veelgi hullem - enneolematus mahus võetud laenu abil ei viida läbi ühtegi vajalikku reformi, mis tõstaks kogu ühiskonna elatustaset ja muudaks Eesti edukamaks.

Riigieelarve peab andma vastuse, kuidas me rahva ja riigina kriisiga toime tuleme. Kas inimeste elujärg halveneb ja majandus kiratseb või asume jõuliselt muutma Eesti töö- ja majanduspoliitikat? Viimane tähendab ka tingimusi, kus inimesed saavad nakkusohu ja haiguse korral olla kodus või asuda töö kaotamise korral õppima, et siis leida uus töökoht või see ise luua.

Eelarvega saab innustada ettevõtteid rakendama lähenemisi, mis muudavad meie majanduse uuenduslikumaks ja keskkonda säästvamaks, samuti viia ellu tasakaalukat regionaalpoliitikat, mis soodustab elu ning tööd igal pool Eestimaal.

Kindlustame inimeste toimetuleku ja rakendatuse kriisis.

Sügistalvel haigestutakse ohtralt külmetushaigustesse, mille sümptomid on koroonaga sarnased. Et inimesed saaksid kergemate haigusnähtudega koju jääda, tuleb neile haiguspäevad hüvitada alates esimesest päevast. Vastasel korral lähevad paljud tööle, kuna nad ei saa endale palga vähenemist lubada.

See samm hoiab ära sajad, võib-olla tuhanded nakkuskolded. Kaheksa miljonit eurot, mis see muudatus maksma läheb, on naeruväärselt väike summa nende kahjude kõrval, kui olukord peaks haigena tööl käimise tõttu käest ära minema.

Turisminduses ja teistes kriisis enam pihta saanud sektorites tuleb jätkata palgatoetustega, kuid sellisel moel, et palgatoetuse maksmine motiveeriks rakenduseta töötajaid õppima ja ennast täiendama minema.

Riik pole seni sentigi panustanud töötukassa kriisimeetmetesse, samas sõi valitsuse poolt kevadel kehtestatud eriolukord ära suure osa töötajate palkadelt kogutud kindlustusrahast, mis pärsib nüüd uute toetusmeetmete tegemist. Euroopa tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) kaudu tuleb täiendavad 70 miljonit eurot suunata töötukassasse, et ennetada ja leevendada töötust ja sellega kaasnevaid probleeme.

Vähendame perede kulutusi

Väiksema sissetulekuga inimeste puhul piisab pisikesest kriisist, et anda toimetulekule tuntav tagasilöök – sajaeurone palgakärbe võib nii mõnegi perekonna vaesusse tõugata. Omariikluse taastamise järel ei olnud riigil vahendeid õiglase sotsiaalsüsteemi ehitamiseks. Nüüd oleme piisavalt jõukad, et kanda laste ja eakate eest paremini hoolt. On aeg tagada kõigile lastele tasuta lasteaiakoht. Säästetud raha saavad pered kasutada nii elutingimuste parandamise kui ka laste huvihariduse tarbeks.

Kõik eakad on kunagi sarnaselt praeguste töötegijatega ühiskonda panustanud. Riigi kohus on võimaldada igale abivajajale pensioni eest hooldekodu koht. Praegu lasub see koorem ebaõiglaselt vaid perekondadel ja seda olenemata sellest, kas lastel on raha tagamaks oma vanematele väärikas vanaduspõlv.

Nende kahe otsuste kulu riigile kokku oleks 65 miljonit eurot. Samas astuksime me tuntavalt õiglasema ühiskonnakorralduse poole ja annaksime kõige raskemas seisus peredele kindlustunde.

Hoiame kohalikku elu ja loome regionaalseid töökohti

Algab Euroopa Liidu uus rahastusperiood, mille jooksul saab Eesti rohkem euroraha kui kunagi varem. Mitte ainult õiglane, vaid ka tark on suunata senisest enam toetusi piirkondadele. See hoiab ära probleemide tulevikku kuhjumise. Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku suunata kolmandik Euroopa Liidu uutest eelarvevahenditest ning viirusekahjust üle saamise taastefondi summadest regioonidesse.

See tähendab, et Tallinnas istuvate ametnike asemel otsustavad kohalikud omavalitsused koos kogukondadega ise toetusraha õige kasutuse üle. Omavalitsused saaksid esimest korda reaalsed rahalised hoovad ettevõtluse arengu mõjutamiseks - sealhulgas ehitada elektriühendusi ja koolitada oma inimesi.

Eesti erinevate piirkondade arengusse saaks uuel eelarveperioodil nõnda suunata kokku kokku 1,3 miljardit euroraha, millest 300 miljonit eurot juba 2021. aastal.

Vastupidiselt valitsusele peame me oluliseks kohapealse tootmise ja kohalike põllumeeste toetamist. Eesti põllumajandus vajab hädasti üleminekutoetusi olukorras, kus viiruse tõttu on piima ja liha hind languses. Valitsus selleks vajalikku 15 miljonit eurot aga ei leidnud.

Kahjuks ei taheta näha, et Eesti ettevõtteid ähvardavad julmad ülevõtmiskatsed, mis viiksid meie põllumajanduse veelgi enam välismaise suurkapitali kätte. Eesti kapitalile kuuluvad ettevõtted aitavad ühtlasi tagada toidujulgeoleku ning rohelisema tootmise.

Laome vundamendi rohepöördeks

Suur osa elamispindadest on amortiseerunud, mis tähendab nii kehvemat elukvaliteeti kui ka soojusenergia kadu. Aktiivsem korterelamute rekonstrueerimine väljaspool suuremaid linnu eeldab aga omaosaluse vähendamist, seda just neis maakondades, kus inimeste sissetulekud on madalamad ja eakate osakaal suurem.

Eurorahast tuleb sada miljonit eurot jagada soodsama omainvesteeringu võimaldamisse, mis kokkuvõttes aitab just vaesematel peredel säästa ja täita ka Eesti kliimaeesmärke. Elamufondi uuendamine soodustab uute inimeste asumist väikelinnadesse ja maale ning elavdab seal kinnisvaraturgu.

Taastuvenergiale üleminek eeldab, et tuulikute arv kasvab kordades. Tuulepargi rajamine on aga pikk ja piiranguterikas protsess. Näiteks, mida kiiremini kaitsejõud soetavad uue radari, seda kiiremini tekib võimalus ehitada tuuleparke tuulisele Lääne-Eesti rannikule. Kui anda kaitse-eelarvesse kohe radari tarbeks 35 miljonit eurot, siis on loodud tingimused selleks, et minna 2030. aastaks üle taastuvenergiale.  

Me vajame ka innovatsioonimeetmeid, mis soodustaksid Eestis üleminekut ringmajandusele. Kõik mis toodetakse on disainitud selliselt, et pärast tarbimist ei tekiks sellest ladestatavat prügi. Taolise majandussüsteemi poole liiguvad põhjamaad ja Kesk-Euroopa, kui nüüd alustame, oleme nendega ühel stardijoonel. 25 miljonit eurot tuleks suunata ringmajanduse pilootprojektidega alustamiseks.

Võimestame inimesi läbi hariduse

Kriisi tõttu ootamatult töötuks jäänud inimesed on tegelikult ühiskonnale ka võimalus – neil on aega, et õppida. Töökoha kaotus ei peaks olema inimesele tragöödia, vaid hariv aeg oma tööelu ümberseadmiseks.

Kvalifikatsiooni tõstmisest võidab inimene ise, aga samuti võidavad tema uus tööandja ja suurenenud maksutulu kaudu terve ühiskond. Töötutoetuste süsteemi tuleb kohendada nii, et sotsiaalsed garantiid tagaksid õppimise ajal toimetuleku ega lõppeks enne täiendava hariduse omandamist.

Lisaks on hädavajalik suurendada teaduse, kõrghariduse ja kutseõppe rahastust, teha juurde kontsentreeritud õppeprogramme ning avada õppeasutustes aasta alguses täiendavad vastuvõtud. Viis miljonit lisaeurot tuleks jagada tehnoloogiasektori erialade vahel, et suurendada õppijate arvu, mis omakorda loob eeldused majanduse arenguhüppeks. Kõik see kokku maksaks 112 miljonit eurot. Võrdluseks, praegu tahab valitsus anda kõrgharidusele pelgalt seitse miljonit täiendavat eurot.

Oluline on leida eelarvesse kümme miljonit eurot õpetajate palga tõstmiseks, millel oleks ka selge tulevikku suunatud mõju. Olukorras, kus õpetajaskond vananeb, külmutab valitsus õpetajate palgad järgmiseks neljaks aastaks.

Eelarvestrateegia raames tuleb sihiks võtta hoopis õpetaja keskmise palga tõstmine 2000 euroni, mis tooks õpetajaametisse paljud ootamatult rakenduseta jäänud tublid ja targad inimesed ning mõjutaks ka noorte elukutsevalikut. Haridus vajab juurde neid inimesi, kellega koos viia Eesti koolides läbi 21. sajandi väljakutsetele vastavaid uuendusi.

Koroonakriis pakub hulga võimalusi oluliste ühiskondlike muudatuste elluviimiseks. Eurotoetuste ja laenuraha toel tehtavad õiged investeeringud tagavad kogu rahvale juba lähitulevikus parema elatustaseme. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: