Riigi tööjõukulud kerkivad 28 miljoni euro võrra
Ehkki valitsus on kokku leppinud, et avaliku sektori palgad tuleval aastal ei kasva, kerkivad riigiasutuste tööjõukulud kokku umbes 28 miljoni euro võrra. Suurem osa tõusust toob paksemaks muutuv riigiaparaat, kuid mõni riigitöötaja võib loota ka palgalisa.
Tööjõukulude kasvu veab kaitseministeeriumi haldusala. Kui ministeeriumis endal läheb tuleval aastal tarvis umbes 370 000 lisaeurot, siis kaitseväes on summad oluliselt suuremad. Ministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski selgitas, et tegevväelase palk peaks olema vähemalt 30 protsenti üle Eesti keskmise. Kuna keskmine palk tuleval aastal ilmselt oluliselt ei tõuse, pole ka lisanduvad 7,9 miljonit eurot mõeldud palgakasvuks.
"Me räägime palgakulude kasvust vaid kaitseväe kasvamise mõttes. Näiteks ajateenijaid tuleb aasta-aastalt juurde. See tähendab lisa kasvõi toitlustamise ja tegevväelaste osas. See kõik tähendab kasvu," ütles Rannaveski.
Kaitsevägi plaanib tuleval aastal juurde värvata 50 tegevväelast ja umbes 60 tsiviilteenistujat.
Siseministeeriumi valitsemisalas kasvavat tööjõukulud kokku umbes 3,3 miljoni euro võrra. Sellest kõige suurema osa võtab politsei- ja piirivalveamet, mis saab tööjõukuludeks juurde üle kahe miljoni euro. Oluline on küll märkida, et politseil kulub tööjõule juba praegu üle 130 miljoni euro, ehk juurde saab amet raha alla kahe protsendi.
Erinevalt kaitseministeeriumist märgib siseministeerium riigieelarve seletuskirjas, et võimalusel proovitakse leida kohti ka palgakasvuks. Midagi kindlat siseminister Mart Helme veel lubama ei hakka.
"Esiteks ei ole riigieelarve vastu võetud. Teine asi on see, et täiendavad kulud on mõeldud võimaluse korral sisemiste ümberkorralduste tegemise puhul palkade tõstmiseks. Põhimõtteliselt on ikka olemas otsus, et tööjõukulusid ei suurendata. Ja see on nii üle kogu vabariigi valitsuse ala," ütles Helme ERR-ile..
Helme selgitas politsei- ja piirivalveameti näitel, kui keeruline on tema haldusalas palkade muutmine.
"Näiteks politseis on ülimalt keeruline palgaastmete süsteem. Pluss seal on inimesi, kes saavad väljateenitud aastate tasu ja siis on seal inimesed, kes saavad eripensioni ja need inimesed, kes seda ei saa. Ja me tegeleme praegu selle korrastamisega ja selle raames kindlasti ka mingis ulatuses nende palgakulude ümbertõstmisega."
Helme lisas, et ministrina ei saa ta ka ühte asutust oluliselt teisele eelistada. Raha vajaks nii politsei, päästeamet kui ka sisekaitseakadeemia.
Terviseamet saab raha palgatõusuks
Terviseamet on ainus asutus, mille kohta öeldakse ka riigieelarve seletuskirjas, et osa 2,2 miljonist eurost, mis tööjõukuludeks juurde antakse, läheb seniste töötajate palgatõusuks. Kellel ja kui palju palku tõstetakse, terviseameti uus juht Üllar Lanno veel öelda ei oska.
"Meil toimub riigis inspektsioonide ja ametite vahel oleva palgauuringu kaudu võrdlustegevus selleks, et aru saada, millised meie palgad kindlalt peaksid tõusma. Need palgad kindlasti ka tõusevad," sõnas Lanno.
Samas ta lisas, et oluline osa täiendavast rahast on mõeldud uute töötajate värbamiseks. Lanni selgitas, et oluliselt oleks vaja tõsta terviseameti analüüsivõimekust.
"Selles suunas me kasutame nii kõrgmatemaatikute abi ja tegevusi. Oleme reaalselt inimeste otsimist selleks juba alustanud. Aga teisalt lähtume ka suurandmestiku analüüsi sees tekkivatest iseõppimisvõimalustest, et me saaksime tervishoiusüsteemis liikuvate andmete abil anda juhiseid nii valitsusele kui oma tööd paremini korraldada."
Lanno ütles, et lisajõudu vajab terviseamet ka inimeste ja asutuste paremaks teavitamiseks. Ta selgitas, et erinevaid juhismaterjale on amet tootnud päris palju. Samas on tarvis, et need juhised ka päriselt kohale jõuaks.
"Koolituskorralduse parandamine, inimeste reaalne saatmine hooldekodudesse, õppeasutustesse, suurettevõtetesse, tehes seda ühes või teises keeles kujul, et ta reaalselt efekti hakkaks andma, see on kindlasti asi, millele me tahame rohkem tähelepanu pöörata," ütles Lanno.
Toimetaja: Urmet Kook