Terviseameti juht: peame arvestama koroonakriisi pikema püsimisega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Terviseamet arvestab, et koroonaviirus jääb pikemaks ajaks ning seepärast on ametile vaja ka täiendavat personali ja raha sellega tegelemiseks, ütles ameti juht Üllar Lanno.

"Koroonaviirus pole selline, et läheb varsti minema. Täna on vaja mõelda, kuidas temaga koos elada," rääkis Lanno teisipäeval "Vikerhommikus". Tema hinnangul ei olnud kevadine koroonapuhangu vapustus ühiskonnas selliselt tunnetatud, et viirus jääbki kohale, meie elu ja tõekspidamisi muutma ning eeldama ühiskonnalt ümberkorraldusi.

Lanno selgitas ka, et tema sõnad vajadusest palgata terviseametisse täiendavalt 27 inimest on juba realiseerumas, kuna sotsiaalminister otsustas selleks oktoobris täiendavalt raha eraldada, millest peaks jätkuma 2021. aasta lõpuni.

"Tänane raha on olemas 2021. aasta 31. detsembrini ja siis justkui oleks koroona läinud. Aga vaja oleks mõelda ka aastate 2022-2025 peale," rõhutas ta.

Saatejuhtide Rain Kooli ja Kadri Põlendiku küsimuse peale, kas ta ei usu siis koroonavaktsiini valmimist, vastas Lanno, et täna ei ole veel vaktsiini suhtes kindlust - teada on ainult tootjad, aga täpsem teave, kuidas vaktsiin toimima hakkab, on alles tulemas.

Küsimusele, mida täiendavad 27 inimest terviseametis tegema hakkavad, selgitas Lanno, et Läti ja Leedu kogemuse põhjal, kus praegu on koroonanakatumise rekordid, saab öelda, et sealsed terviseametid ei suuda enam nakatunuid, keda on saanud korraga väga palju, jälgida. "Seega 11 inimest hakkaks tegelema haigete jälgimise ja nende nõustamisega. Lisaks on vaja andmeanalüüsi võimekust tugevdada," rääkis ta.

Lanno rõhutas, et ei saa eeldada koroonaviiruse alistamist, mille järel saaks täiendavad töötajad ametist vabastada. Praegune olukord eeldab, et terviseamet suunab peatähelepanu koroonale ning teised valdkonnad jääksid kõrvale. Tema hinnangul võib aga eeldada, et kui koroonapandeemia ka lõppeb, võib karta uue probleemi ilmnemist ning siis saaks nende inimeste töö ümber suunata uuele võimalikule ohule. Selleks ongi vaja täiendavate inimeste abil terviseameti töö ja valmisolek uuele tasemele tuua, selgitas ta.

Alates 1. oktoobrist terviseameti peadirektorina töötav Lanno tõi ka välja, et tema hinnangul on tervishoiu valdkonnas jäänud toppama kvalitatiivse juhtimise arendamine ning ta soovib terviseameti kaudu tervishoius sisse viia kvaliteedijuhtimise protsessid.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: