Sibul rääkis, et rahvahääletusele saab Eestis panna põhiseaduse muudatust, mõnda seaduseelnõu, mida riigikogu peab vajalikuks, ning muud riigielu küsimust.

Mida valitsus täpselt soovib kevadel rahvahääletusele panna, pole tema sõnul lõplikult selge.

"Riigikogu otsustab, mis on rahvahääletuse sisu ja küsimus täpselt, sest küsimus on alati väga oluline, mida rahva käest küsima minnakse. See käib selliste reeglite järgi, et kolm kuud enne referendumi toimumist peab otsus tehtud olema," rääkis Sibul.

"Kõik Eesti kodanikud, kes on saanud 18-aastaseks, saavad sellest osa võtta nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kasutatakse kõiki hääletamisviise - nii jaoskonnas hääletamine, eelhääletamine, kodus hääletamine, elektrooniline hääletamine. Ja siis tehakse selgeks rahva tahe kas "jah" või "ei" sellele küsimusele vastates," lisas ta.

Sibula sõnul loetakse rahvahääletus toimunuks juba siis, kui isegi vaid kümme ühe partei valijat läheb hääletama. Küsimuse vastuse otsustab häälte enamus.

Taasiseseisvumisajal on Eestis olnud vaid kaks rahvahääletust. "Esimene oli 1992. aastal, kui põhiseaduse poolt hääletasime. Ja siis oli 2003, kui hääletasime, kas minna Euroopa Liitu või mitte," loetles Sibul.

Tema sõnul on üks osa referendumite vähesuse taga riigikogu otsused - seni pole soovitud seda teha rohkem kui vaid olulisemates asjades.

"Üks põhjus peitub meie põhiseaduses. Kui panna rahvahääletusele näiteks seaduseelnõu, mida riigikogu soovib panna, ja see läbi ei lähe ehk rahvas pole poolt, siis peab riigikogu laiali minema," selgitas Sibul.

Kui küsimus pannakse rahvahääletusele muu riigielu küsimuse vormis, siis riigikogu laiali ei pea minema. "Oluline on see, mida riigikogu otsustab rahvahääletusele panna," lisas Sibul.

Põhiseaduse muutmine on Sibula sõnul keerulisem protsess ning tema teada valitsus otse põhiseadust muutma minna ei soovigi.

Koalitsioonierakonnad leppisid neljapäeval kokku, et abieluteemaline rahvahääletus toimub kevadel ja mitte kohalike omavalitsuste valimistega samal päeval, nagu on EKRE soovil kirjas koalitsioonilepingus.