Viilma: pärast rahvahääletust võib kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtta
Kui rahvahääletus on abielu mehe ja naise vahelise liiduna ära defineerinud, võib riik ära lahendada ka koos elavate paaride juriidilised probleemid, leidis EELK peapiiskop Urmas Viilma küsimuse peale, kas pärast rahvahääletust võiks riigikogu kooselu rakendusaktid vastu võtta.
Viilma ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et rahvahääletus on oluline pigem ühiskondliku positsiooni fikseerimiseks, mitte niivõrd põhiseaduse muutmiseks, ent kui abielu on mehe ja naise vahelise liiduna rahvahääletusel fikseeritud, pole ta selle vastu, et riigikogu võtaks vastu ka kooseluseaduse rakendusaktid.
Viilma rõhutas, et Kirikute Nõukogu on olnud kooseluseaduse vastu just selle protsessi tõttu, mis sellega kaasnes ja mis tegi neid ettevaatlikuks. Nimelt ütles enne riigikogu valimisi üksnes Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) välja, et pooldab kooseluseadust, ent pärast valimisi, kui inimesed olid selle põhjal oma hääled andnud, suruti kooseluseadus ka teiste erakondade toel läbi, ehkki rahvas polnud valimistel teisi erakondi toetades seda tahet väljendanud.
"Nüüd on tekkinud hirm, et isegi kui erakonnad ei luba, et lähevad perekonnaseadust muutma (mis sätestab abielu mehe ja naise vahelise liiduna - toim), võivad saadikud seda teha. Et ajalugu ei korduks, võiks abielu tähendus olla kindlustatud kindlamini, kas rahvahääletuse või põhiseaduse kaudu. Ma ise eelistan selgelt rahvahääletuse teed," ütles Viilma. "Kui abielu tähendus saab sellisena kindlustatud, siis ma ei näe mingisugust probleemi, et kooselus elavad inimesed ei võiks eeldada, et nüüd riik lahendab ära ka nende probleemid."
Pühakirja muuta ei saa
Kirik ise aga abielu kuidagi teisiti kui mehe ja naise vahelise liiduna toetada ei saa, sest seda näeb ette pühakiri, mida muuta ei saa. Küll aga saab muuta põhiseadust, lisas Viilma.
"Tegemist on maailmavaatelise küsimusega. /---/ See pole see koht, kus me saame kokku leppida," ütles Viilma ja tõdes, et kirik on juba aastasadu tagasi leppinud kokku abielu tõlgenduses, mistõttu ei saa nüüd öelda, et selle tõlgendus on muutunud.
Ta tõi näiteks, et samamoodi ei saa president mõnd seadust välja kuulutades pigistada silma kinni põhiseaduse küsimuses üksnes seetõttu, et talle mingi seadus meeldib.
"Et ei mindaks üksteist lihtsalt ründama, on vaja aru saada, miks on ühed ühel, teised teisel seisukohal. Meie jaoks on pühakiri kõrgemal põhiseadusest või vähemalt on nad kooskõlas. Ei taha, et tekiks olukord, kus üks (põhiseadus - toim) on teisest kõrgemal. Pühakirja me muuta ei saa, aga põhiseadust on võimalik muuta. Aga kui on võimalik läbi viia rahvahääletus selle küsimuse fikseerimiseks, pole tingimata vaja minna põhiseadust muutma," selgitas Viilma.
Soovahetus riivab usulisi põhimõtteid
Soovahetusoperatsioonide juriidilise protsessi lihtsustamise teemal võttis kirik seisukoha, sest riik seda küsis. Riik aga küsis seisukohta, sest see puudutab inimeste usulisi põhimõtteid, selgitas Viilma.
"Kirikute nõukogu on regulaarselt kaasatud kõigi nende õigusaktide väljatöötamisse või muutmisse, kus tekib puutumus inimeste usuliste põhimõtetega. Selle seaduse puhul see tekib," ütles Viilma.
Peapiiskop ütles, et kirikute juhid kohtuvad kord kuus, et arutada ja anda oma seisukohad riigi plaanitavatele määrustele või eelnõudele.
"Vahel nendega arvestatakse, vahel ei arvestata," tõdes Viilma.
Rahastuse kohta luges lehest
Viilma kinnitas, et EELK ei ole Jõgeva kiriku rajamiseks ise riigilt raha taotlenud. Tema luges sellest üllatusega lehest.
"Kirikuvalitsuse poolt seda taotlust pole läinud. Lugesin sellest lehest, panen käe südamele või piiblile," vandus Viilma ja põhjendas, et seetõttu ta ei oska ka selgitada, miks riik selle raha neile eraldas.
Kui ta ise selle miljonieurose toetuse kohta selle initsiaatorilt Aivar Kokalt aru päris, tunnistades, et tahtnuks ka ise rahaeraldusest enne kuulda, olla Kokk vabandanud, et eelarve koostamisega läks kiireks ja kell kukkus, mistõttu ei jõudnud ta soovist kirikuehitust miljoniga toetada EELK juhtidega plaanist rääkida.
Martin Helme: mina jõuan täpselt risti vastupidisele seisukohale
EKRE esimees Martin Helme polnud peapiiskopiga nõus.
"Huvitav, mina jõuan täpselt risti vastupidisele seisukohale: pärast positiivset rahvahääletust, millega määratletakse abielu mehe ja naise vahelise liiduna, saab kooseluseaduse prügikasti visata ja mingeid rakendusakte pole vaja," kirjutas Helme vastuseks Viilma usutlusele.
"Selles ju suuresti ongi kogu rahvahääletuse mõte, et kõrgeima võimu kandja annab lõpliku vastuse polariseerivale küsimusele. Ja küsimus pole ju kitsalt selles, milline on meie definitsioon abielust, vaid milline on ühiskondlikult eriliselt toetatud ja soodustatud kooselu vorm," selgitas Helme.
"Mulle on arusaamatu ja vastuvõetamatu loogika, et rahvahääletus, mis annab selge suunise traditsioonilise peremudeli kaitseks on tegelikult hoopis mingi kringliloogikaga roheline tuli kooseluseaduse rakendamiseks," lisas EKRE juht.
Toimetaja: Merilin Pärli