Viru-Nigula vald ootab Kunda raudteelõigu säilitamiseks riigi sekkumist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kunda Nordic Tsement.
Kunda Nordic Tsement. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Viru-Nigula vald ootab Rakvere-Kunda raudteelõigu säilitamiseks riigi sekkumist. Kaubavedude hääbumisega võib omanik raudtee üles võtta, kuid raudteeta poleks vallal tulevikku.

Raudteed oleks vaja nii sadamale kui teistele piirkonna ettevõtetele.

Mööda Rakvere ja Kunda vahelist 20-kilomeetri pikkust raudteelõiku veeti põhiliselt tsemenditehasele toorainet. Kevadel lõpetas Kunda Nordic Tsement saastekvootide kallinemise tõttu klinkri tootmise ning nüüd tuuakse toorainet laevadega Rootsist.

Kui varem teenis raudteelõigu omanik AS Kunda Trans Rakvere ja Kunda vahel kaupa vedades kuni pool miljonit eurot kasumit aastas, siis nüüd kaalub ettevõte raudtee likvideerimist.

Kunda Transi nõukogu esimees Lembit Kaljuvee, ütles ERR-ile, et võimalus, et raudtee üles võetakse, on täiesti reaalne: "Kui seal liiguvad päevas mõned vagunid, siis selle raha eest ei jaksa me seda süsteemi üleval hoida."

Samas nagu kinnitab ka Kaljuvee, oleks raudteed Kundale vaja

Kunda on esimese viie linna hulgas arvestades kaubamahtusid, mis sealt läbi käivad: tsemenditehasest, Estonian Cellist, Aerocist, sadamast.

Viru-Nigula vallavanema Einar Vallbaum on seda meelt, et Rakvere ja Kunda vahelise raudteelõigu peaks üle võtma Eesti Raudtee, sest ilma raudteeta poleks Viru-Nigulal tulevikku.

"Kui meil ettevõtteid ei ole, need ära lähevad, nii nagu tsemendi tootmine kinni pandi, siis tegelikult Kunda linn ja Viru-Nigula vald hääbub. Ükskord on sama, nagu Ida-Virumaal, kus neid tühje alevikke on küll. Ja eks pikem huvi oleks see, et kui see oleks riigiraudtee, siis saaks ju panna ka "porgandi" lõpuks Kundasse käima," ütles Vallbaum.

Kaljuvee sõnul on Eesti Raudteega läbirääkimisi peetud, kuid tulutult.

Kaljuvee kahtlustab Kunda sadama konkurentide survet: "Me alahindasime kahe suure sadama lobi, et Põhja-Eestile pole kolme raudteega ühendatud sadamat vaja. See saigi määravaks tegelikult."

Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann aga kinnitas, et Kunda raudteelõigu omandamine mõte pole halb, vaid liialt kulukas, kuna raudtee ühendamine sadama ja teiste suuremate ettevõtetega nõuab investeeringuid, mille tasuvusaeg võib venida mitmekümne aasta pikkuseks.

Samas ei välistanud Raichmann Kunda raudteelõigu ostu riigi tellimusel.

"No eks me täidame omanike suuniseid. Kui me vaatame Haapsalu raudtee ehitust, siis see on ikkagi regionaalpoliitiline otsus. Aga kui see initsiatiiv peaks tulema Eesti Raudteelt endalt, et siis need initsiatiivid on reeglina ikkagi majanduslikult argumenteeritud. Me poliitikat ei tee," ütles ta.

Viru-Nigula vallavalitsus ootabki Kunda raudteelõigu päästmiseks majandusministri sekkumist.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: