Poola tuumaenergia võib Baltikumi elektrihindadele pakkuda stabiilsust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1603884060000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Praegu söejaamadest energiat ammutav Poola plaanib järgmise 20 aasta jooksul investeerida 40 miljardit dollarit tuumaenergiasse. Poola tuumaenergiale ülemineku mõjusid Balti elektriturule on veel vara hinnata, samas võiks tuumaenergia tagada elektrihinna stabiilsuse.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Timo Tatari sõnul on Poola tuumajaama rajamist pikalt kaalunud.

"See plaan ei ole Poolal muidugi uus, nad on rääkinud sellest päris mitu aastat," ütles Tatar. Samas märkis ta, et on see on positiivne, et Poola plaan on konkreetsemaks läinud, kuna Poola on ka üks Euroopa riikidest, kes ei ole 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga päriselt ühinenud.

Tatar nentis, et vara on veel öelda, missuguseid tehnoloogiaid Poola kasutada kavatseb, kuid võib eeldada, et riik plaanib rajada suuremat sorti tuumajaamad. Hiljuti allkirjastas Poola ka tuumaenergia arendamiseks koostöölepingu USA-ga.

Poola on pidanud tuumaenergia plaani pikalt, viis aastat tagasi olid viis energiafirmat huvitatud riigi esimese tuumajaama rajamisest. Samal ajal on riik pidanud oma energiajulgeoleku aluseks sütt.

"Tuumaenergia on üldiselt selline natuke lõhestav teema Euroopa Liidus, on riike, kes on sellele valjuhäälselt vastu ja on riike, kes näevad tuumaenergias lahendust," sõnas Tatar.

Tatar märkis, et praegu ei ole veel teada, kuidas Poola tuumajaamade lisandumine elektriturule Balti riikides elektri hinda mõjutaks. Samas nentis ta, et peale sünkroniseerimist Mandri-Euroopaga on Balti riikide ühendused tugevamad ja Poola konkurentsivõimeline energiaturg pakub hinnastabiilsust. "Seda on vara öelda, kas hinnad madalamaks lähevad, aga kindlasti pakub see hinnastabiilsust," märkis ta.

Poola plaanib oma plaanide realiseerimiseks paluda Euroopa Komisjonilt ka riigiabi luba. "Nii et päris turupõhiselt tuumajaamad ei teki. Seni suurte tuumajaamade mure on olnud see, et need on olnud oodatust kallimad ja oodatust kauem valminud," lisas Tatar.

Ka Nord Pooli elektribörsi Baltikumi piirkonnajuht Ingrid Aruse sõnul on Poola plaanid liiga algelised, et saaks prognoosida nende mõju Baltikumi elektriturule.

"Kuna midagi täpsemalt öelda ei ole, kui palju seda tuleb, kas tuleb börsile või eraldi kahepoolsete lepingutega, kuna seda analüüsi pole, siis ei saa täna hinda prognoosida," ütles ta.

"Loogiliselt võtta, mida rohkem on tootmist ja madalama hinnaga, kuna Poola turg on praegu söeturg, siis ta nähtavasti mõju hinnale omab," märkis Arus.

Veel enne Poola jaamade valmimist sünkroniseeritakse Eesti elektirvõrk 2025 aastal mandri-Euroopaga ning alalisvoolu ühendused Leedu ja Poola vahel saavad olema oluliselt tugevamad. Tuumajaamad suurendavad varustukindlust veelgi, ütles Eleringi juht Taavi veskimägi "Aktuaalsele kaamerale".

"Elektrijaam Soomes või Lätis on sama hea kui elektrijaam Eestis, niikaua kui meil on piisavalt palju ühendusi ja traat piisavalt jäme. Suuremast konkurentsist tarbija alati võidab ja kui meil on rohkem ühendusi ja nende ühenduse taga on erinevate toomisviisidega elektrijaamasid, siis kindlasti selles on nii varustuskindluse mõttes, kui ka Eesti tarbijal palju võita," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Tuumajaamade rajamisel on Euroopa riigid väga erinevatel seisukohtadel. Kui Saksamaa on loobunud tuumajaamadest, siis samas on Euroopas ehitamisel tosin reaktorit ja sama palju on kavas veel rajada. Eestile lähimad kaks asuvad Soomes. Lisaks plaanib ainuüksi Venemaa veel 24 reaktori ehitust. Planeerimisel on veel rida tuumajaamu, nende hulgas ka kuus Poola reaktorit.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: