Terje Peetso: patsient kui aktiivne raviprotsessis osaleja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Terje Peetso
Terje Peetso Autor/allikas: Erakogu

Selleks, et valida inimesele sobivat ennetus- või ravimeetodit, ei ole alati vaja tingimata geeniuuringuid teha ja ravida inimest ainult kui bioloogilist probleemi, vaid kindlasti ka uurida, mida ta tegelikult ise soovib ja mis on tema jaoks oluline eeldatav tervisetulem, kirjutab Terje Peetso.

Räägime üha enam tervishoiu patsiendikesksusest ja patsiendile orienteeritusest.

Ühest küljest tähendab see, et patsienti kaasatakse raviprotsessi kavandamisse varasemast rohkem ning arvestatakse tema tagasiside, hinnangute ja soovidega, kuid patsiendikesksus tähendab sedagi, et patsiendil on teatavad tervisealased teadmised ning ta on ise aktiivne andma tagasisidet, et saaksime paremini mõõta ravi mõju tema elukvaliteedile tervikuna ehk tervisetulemit

Patsientide teenuskogemuse (ehk PREMs-ide – patient-reported experience measures) kohta koguvad infot kõik haiglad, polikliinikud ja perearstikeskused. Kuna selliste andmete kogumine on seadusest tulenevalt kohustuslik, on kõikjal olemas vormid, millega patsiendid saavad anda tagasisidet tervishoiuteenuse kogemuse kohta.

Teenusekogemusest järgmine aste, mille poole liigume, on koguda patsientidelt andmeid ka ravi mõjust tema elukvaliteedile. Selliseid rahvusvaheliselt standardiseeritud küsimustikke ehk PROMs-e (patient-reported outcome measures) kogutakse ravi käigus ja ka ravi järgselt mitmeid kordi ning seeläbi salvestatakse patsientide hinnangud tema ravi kulgemisele ja mõjule.

Sama küsimustiku kaudu võib ilmneda ka info, mida arst oskab pidada patsiendi paranemise/tervenemise ja edasise ravitaktika valiku seisukohalt oluliseks, kuid mida patsient ise ei oskaks alati oluliseks pidada.

Selliste küsitluste teostamiseks saame suurepäraselt ära kasutada meie digiriigi võimalusi ja inimeste harjumust elektrooniliste kanalite kasutamisel, et kogu protsess oleks neile võimalikult lihtne ja mugav.

Uuringute järgi võib öelda, et Euroopas kasutavad tervishoiu digilahendusi need patsiendid, kellel on hea koostöö oma arstiga, samas kui Ameerika Ühendriikides on olukord vastupidine – digilahendustest otsitakse tuge siis, kui koostöö arstiga ei suju. Meil oleks stardipositsioon selgelt parem.

Kui me räägime väärtuspõhisest tervishoiust ja personaalmeditsiinist, siis on patsientide poolt hinnatud tervisetulem väga oluline. Selleks, et valida inimesele sobivat ennetus- või ravimeetodit, ei ole alati vaja tingimata geeniuuringuid teha ja ravida inimest ainult kui bioloogilist probleemi, vaid kindlasti ka uurida, mida ta tegelikult ise soovib ja mis on tema jaoks oluline eeldatav tervisetulem.

Miks koguda tervisetulemi andmeid patsiendilt?

Patsiendi jaoks on eesmärk parim võimalik ravitulemus, mis on kahtlemata oluline ka arsti ja tervishoiusüsteemi vaatest. Patsienditunnetus – see, kuidas ta elab oma haigusega (kodus) – on väga tähtis osa raviprotsessis, kuid selle mõõtmiseks pole seni häid valikuid olnud.

PROMs-id on just selle jaoks rahvusvaheliste organisatsioonide poolt välja töötatud ning nende rakendamisega igapäevapraktikas saame toetada ka patsiendi aktiivsemat osalemist kogu raviprotsessis.

Standardiseeritud küsimustikud, nii PREMs-id kuid just eriti PROMs-id, annavad olulist tagasisidet ka haiglale. PROMs andmete põhjal saame hinnata ravikvaliteeti ja seda vajadusel parandada, muuta ravitaktikat, muuta vajadusel ka töökorraldust asetades rõhku senisest erineva(te)le lüli(de)le raviprotsessis, seega vastata paremini patsiendi vajadustele.

Viimane on oluline, sest just PROMs-idest jõuab meieni hulk elukvaliteeti puudutavaid andmeid: palju patsient liigub, kuidas magab, kuidas toitub, millised on tema sotsiaalsed suhted ravi ajal, raviepisoodide vahelisel ajal ning ravi järgselt, kas ja kui palju esineb valusid jne.

Nagu viidatud, on PROMs küsimustikud standardiseeritud rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ning seeläbi küsitakse samu küsimusi patsientidelt kõikjal maailmas. See omakorda pakub võimaluse võrrelda nii riike kui ka haiglaid ning mõnedes piirkondades võrreldakse sama haigla sees ka sarnaseid haigeid ravivaid arste omavahel.

Konkurentsi ei tasu siinkohal peljata, vaid taoliste andmete võrdlemine oleks oluline sisend vajalike tervishoiukorralduslike otsuste langetamiseks kõikidel mainitud tasemetel.

Miks me neid andmeid siis juba järjepidevalt ei kogu?

Patsiendilt saadavate tervisetulemi andmete kogumisprotsessis on väga palju osalejaid, alates IT-lahendustest lõpetades patsientide ning nende oskustega. Sellest tulenevalt tuleb kogu andmete saamise protsess väga põhjalikult läbi mõelda, et andmed tõepoolest laekuksid ning need oleksid nii elulähedased kui võimalik.

PROMs-ide väärtus tuleb kõige selgemalt esile, kui kogu see andmestik on seotud patsiendi haiguslooga ja seal olevate meditsiiniliste andmetega. Sel juhul oleksid raviandmed ning patsiendi tagasiside samas võrdluses. Meil seda teha praegu ei ole võimalik, sest hoolimata kõrgest digitiseeritusest haiglates on raviandmete süsteemne analüüs endiselt omajagu keeruline.

Nende kitsaskohtade ületamisel jõuamegi lähemale personaalmeditsiinile: arst vaatab patsiendi andmeid, haiguslugu ja tagasisidet ning viib need andmed kokku, et patsiendiga koos parimad ravivalikud paika panna.

Olen üsna kindel, et kui PROMs-e laiaulatuslikult rakendada, siis peab sellega kaasnema lisaks meedikute koolitusele ka patsientide teadlikkuse kasvatamine. Kogemused näitavad, et patsiendid kipuvad raporteerima nagu tublid õpilased – tahavad öelda nii nagu peab ja kirja pannakse need näitajad, mis on "õiged".

Seepärast on oluline, et patsiendi hinnang oma tervisele oleks "ilustamata", sest vaid nii aitab patsiendi hääl saavutada kõige paremaid ravivalikuid. Selline tulemus on hea nii patsiendile, arstile kui ka meditsiinile tervikuna.

PROMs-ide kogumine tavapärase haiglatöö osana teeb alles esimesi samme. Seni on PROMs-e kogutud kliiniliste (ravim)uuringute osana, aga sellega ongi asi piirdunud.

Aktiivsemaks edasi liikumiseks oleme tänaseks algatanud juba mitu projekti PROMs-ide kogumiseks, et ka meie kohapealsetes tingimustes piloteerida, kuidas need andmed aitavad paremini hinnata ravitulemust ja täpsemini ajastada vajalikke muudatusi raviplaanis. Nendest projektidest laekuvate andmete analüüsini jõuame tõenäoliselt mitte varem kui aasta pärast. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: