Piirits selgitab arenguseire keskuse blogis, et Eestis moodustavad tervishoiukulud 6,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. 1990. aastate keskel olid Eesti tervishoiukulud sarnasel tasemel nagu praegu, kuid langesid selle sajandi alguseks viie protsendi peale. Seejärel on hakanud Eesti tervishoiukulud taas kasvama.

Piirits märgib, et Eesti elanike keskmine vanus tõuseb aastaks 2035 juba 81,7 aastani, aga kuna tervena elatud aastad pole viimasel ajal kasvanud, esitab see tervishoiusüsteemi rahastamisele suure väljakutse.

Praeguse rahastusmudeli korral kasvaks 2035. aastaks haigekassa eelarve puudujääk prognooside järgi 900 miljoni euroni aastas.

Põhiprobleem on rahastamise sõltuvus tööjõumaksudest

Piiritsa sõnul on Eesti tervishoiusüsteemi rahastamise põhiprobleem seotus tööjõumaksudega – 2018. aastal kaeti tööjõumaksudega 99 protsenti haigekassa kuludest, 2019. aastal 90 protsenti.

"Miks on seotus tööjõumaksudega probleem? Eelkõige seepärast, et töövormid on muutumas, töö muutub globaalsemaks, rahvastik vananeb ja tööealise elanikkonna osakaal väheneb," selgitab Piirits ja lisas, et probleemi lahendamiseks on mitu võimalust.

"Kui tervishoiusüsteemis on raha puudu ja haigekassat ähvardab suur puudujääk, siis millised võiksid olla võimalikud lahenduskäigud? Üheks võimaluseks on muuta rahastust, et see ei oleks nii tihedalt seotud tööjõumaksudega, või suurendada eraldiste osakaalu veelgi või suurendada inimeste omaosalust. Teisalt oleks võimaluseks vähendada pakutavaid teenuseid või ravimahte."

Suur ravikindlustuseta inimeste osakaal

Piiritsa sõnul on inimeste omaosalus tervishoiusüsteemis rahvastiku tervise arengukavas toodud maksimaalse piiri peal ehk 25 protsenti, mis tähendab, et seda tõsta pole võimalik. Peamiselt kulub omaosalus ravimitele ja hambaravile.

2018. aastal kulutas keskmine leibkond tervishoiule 700 eurot. Kui praegune rahastamismudel jääks muutmata, suureneks omaosalus tervishoius järgmise 15 aastaga kolmekordseks.

Ka ravimahte pole Piiritsa sõnul võimalik vähendada, sest Eestis juba on Euroopa Liidu suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele – see on tingitud pikkadest ooteaegadest. Ka on Eesti Euroopa Liidu ühe suurema ravikindlustamata inimeste osakaaluga (6%) riik. Suurel osal riikidest on 100 protsendile ligilähedase osakaaluga kaetus, aga näiteks Leedus on ravikindlustamata kaks ja Poolas seitse protsenti inimestest.

Samuti pitsitab Eesti tervisesüsteemi Piiritsa sõnul tervishoiutöötajate vähesus. Võrreldes Euroopaga on Eestis arste ja õdesid 1000 elaniku kohta vähem. Kui Euroopas on keskmiselt 8,5 õde 1000 elaniku kohta, siis Eestis 6,2.

"Kui panna kokku lahendamist vajavad probleemid ja rahastuse vähesus, siis edaspidi on vajalik tegeleda mõlemaga, et saavutataks kasvavate ootustega ja vajadustega ning finantsiliselt jätkusuutlik süsteem," tõdes Piirits.

Arenguseire Keskus avaldab oktoobris raporti "Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid", mis teeb sissevaate Eesti tervishoiusüsteemi väljakutsetesse ja võimalustesse kuni aastani 2035. Trendiraport on osa tervishoiu tuleviku uurimissuunast, mille raames koostatakse ka ravikindlustuse stsenaariumid.