Haiglarobotite projekti juhi sõnul on ülesandeid, mida saaks automatiseerida, haiglates mitmeid. Liikurrobot võiks näiteks ise tuua patsientidele süüa või ravimeid, patsiente kabinetti juhatada.

"Peamine asi, mida me üritame teha, on arendada välja robotite tiimi, mis võiks meditsiinitöötajate töökoormust vähendada. Näiteks õed, arstid, ja ka teised haiglatöötajad," rääkis Tartu Ülikooli koostöörobootika dotsent Arun Kumar Singh.

Seni on robotid pidanud liikuma peamiselt tehastes, kus pole palju inimesi. Just robotite töötamine üheskoos inimestega on see keeruline osa, mida sihtgrandi saanud projektiga lahendama hakatakse.

"Kui panna robotid kokku inimestega, tunnevad end mõlemad pooled ebamugavalt. Näiteks, kui robot näeb gruppi inimesi, peab ta ennustama, kuidas nad järgmiste sekundite jooksul liiguvad, ning saama aru, kuidas ise nendest mööda pääseda," kirjeldas Singh.

Kevadel püüdsid roboteid haiglas ära kasutada mitmed riigid, ent sellist põhjalikku arendust pole teadlaste sõnul varem tehtud. Ühe liikurroboti turuväärtus hetkel on 50 000 eurot.

Tartu Ülikooli robootika dotsent Karl Kruusamäe sõnul plaanitakse esimesed katsed reaalsetes haiglates teha juba tuleva aasta lõpus. "Eks sealt on siis näha, kas me suudame avaldada muljet meditsiinitöötajatele ja haiglajuhtidele, et nad oleksid valmis tegema investeeringuid et sellised robotid päriselt jõuaks tervishoiutöötajatele appi," rääkis ta.