Kallas: see koalitsioon sisuliste küsimusteni ei jõuagi
Erakonna Eesti 200 juht Kristina Kallas pelgab, et praegune opositsioon raiskab kogu oma valitsemisaja ära üksnes abielu institutsionaalse küsimuse üle arutlemise peale, sellal kui end ühiskonnas ebakindlalt tundvate inimeste tegelikud mured jäävad tähelepanuta ja lahendamata.
Kristina Kallas leidis ETV saates "Esimene stuudio", et siseminister Mart Helme Deutsche Wellele antud intervjuust tõukunud abielu võrdsuse küsimus oli üksnes katalüsaatoriks, mille tulemusel käinud "krõks" pani inimesi küsima, millist ühiskonda me Eestis endale soovime.
Kallase hinnangul ei peaks ükski minister otsustama, kellel on õigus Eestis olla ja kellel siin on mingid õigused. Tema arvates häirivad end abielu küsimuses ebakindlalt tundvaid inimesi hoopis muud asjad, nagu kas külas kool ja perearst olemas on.
"Need tekitavad ebakindlust, mitte see, kes saab Eestis abielluda," leidis Kallas, öeldes, et end ebakindlalt tundvaid inimesi on ninapidi veetud. "Mõistan neid inimesi, kes on abieluvõrdsuse vastu. Kuigi sotsiaalteadlasena mulle tundub, et see probleem pole tegelikult seal. Tahaksin olla poliitikas see inimene, kes nende inimeste probleeme lahendab, kes oma teadmatusest ja frustratsioonist valivad populistlikke erakondi. EKRE pole tegelnud ühegi probleemiga, mis millega inimesed Eesti maapiirkondades praegu tegelikult silmitsi seisavad."
Kallase sõnul on roheliste algatatud petitsioon abieluvõrdsuse toetuseks inimeste meelsuse näitaja. Petitsiooni taha kogunesid inimesed, kes tunnevad, et Eesti ei lähe õiges suunas, vaid liigub tagasi, kitsendades inimeste demokraatlikke õigusi.
Kallas leiab, et Eesti poliitiline süsteem tervikuna on kinni jooksnud, sest võimul poliitikud ei tee otsuseid mitte ühiskonna hüvest lähtuvalt, vaid reitingute pealt kaalutledes, kas ühest või teisest otsusest võib paar protsenti toetust võita või kaotada ning kas see on hea või halb.
"See on see kurb seis," tõdes Kallas.
Kallas peab ainumõeldavaks teeks EKRE-ga diskussiooni pidamist, et neile väljendada seisukohta, et kõik on väärt võrdseid õigusi.
"Meie peame seisma oma vaadete ja seisukohtade eest. Ei tohi olla vait," rõhutas ta.
Samas kritiseeris ta Reformierakonda selle eest, et nad tegelevad ministrite umbusaldamisega, teades juba ette, et sellest midagi ei muutu.
"Ma ei saa nende umbusaldamise taktikalistest sammudest aru," tunnistas ta, küsides, kas nende sammude taga on üksnes soov tõestada oma olemasolu. Teda teeb nukraks, et opositsioonis puudub igasugune koostöövaim, ei suudeta isegi selles kokku leppida, keda umbusaldama minnakse.
Koostöövaim puudub ka koalitsioonis, kus ollakse koos, rusikad taskus.
"Kui asi on faasis, kus kellelgi pole võimalik kellegi teisega kokku leppida, siis selle punnseisu saab lahendada erakorraliste valimistega," leidis ta. Saatejuht Andres Kuuse märkuse peale, et põhiseadus jätab erakorraliste valimiste esilekutsumiseks väga ahtad võimalused, tõdes ta samas: "Kahjuks ei saa erakorralisi valmisi esile kutsuda, kui on tekkinud punnseis."
Kallase hinnangul pole selged ei valitsuse ega ka opositsiooni suured sihid ja eesmärgid, käib vaid üks punktratants ja paigaltammumine.
"Poliitikas on ülekontsentratsioon inimestest, kes on seal üksnes isikliku ambitsiooni tõttu," leidis Kallas, lisades, et see võtab poliitikast ära kompromissivalmiduse. Tema hinnangul on poliitikutel proportsioonid maailmaparandusliku soovi ja isiklike ambitsioonide vahel täiesti paigast ära, mis summutab võimaluse ühiskonna hüvanguks üldse midagi saavutada.
"Paneme need keerulised küsimused plahvatama, sest see on meile erakonnana kasulik," iseloomustas ta mõnes valitsuserakonnas valitsevat mentaliteeti. "Keskmine erakond mõtleb, kuidas poliitiline vastane ära tappa."
Kallas leidis, et poliitilised liidrid peavad võtma positsiooni põhimõttelistes väärtusküsimustes. Tema sõnul ei piisa sellest, et eesti keele, kultuuri ja riigi kaitse on kirjas üksnes põhiseaduse preambulis, sest seda põhimõtet järgimata lähevad inimesed, keda tegelikkus häirib, Eestist lihtsalt ära ega kaitse oma keelt ja kultuuri. Mujalt aga eesti keele ja kultuuri kaitsjaid võtta pole.
Kallas ütles, et ei näe pikka plaani ka Eesti riigieelarves. Tema hinnangul tuleks teha nulleelarve ja riigi pikaajalised kulud ja investeeringud üle vaadata, et mitte pankrotiga lõpetada, sest laenud võivad pikas plaanis lisakulutusi tekitada.
Toimetaja: Merilin Pärli