Haridusminister Kallase sõnul arutati esmaspäevasel fraktsiooni koosolekul võimalikke presidendikandidaate, kuid nendest enamus on juba ajakirjandusest läbi käinud.

Ta tõi esile õiguskantsler Ülle Madise, välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviovi, aga ka juunis Eesti suursaadikuks USA-s nimetatud Hannes Hanso, Euroopa Komisjoni siseturu ja tööstuse peadirektoraadi asepeadirektor Maive Rute ning Estonia klaverivabriku juht Indrek Laulu.

"Osa fraktsiooni liikmeid näiteks Maive Rutet ja Indrek Laulu väga ei tunne, nii et nad palusid veel aega, et ka nendega tuttavaks saada," ütles Kallas ning lisas, et nende fraktsioonist oleks kõige suurem toetus siiski olemas Madisel, Vseviovil ja Hansol.

Samad nimed on meediast ja spekulatsioonidest läbi käinud varemgi. Üks, mis neid kõiki inimesi ühendab, on see, et keegi neist ise vähemalt avalikult nõusolekut kandideerimiseks andnud pole. Samas pole neist keegi ka otseselt kinnitanud, et nad presidendiks saada ei sooviks.

Kallase sõnul ei tulegi ilmselt ükski kandidaat enne välja, kui on saanud kinnituse riigikogus äravalimiseks vajalikust 68 häälest.

"Avaliku võimu teostamine peab olema avalik, aga nii mõnigi asi presidendivalimiste puhul, nagu praegu kogemuse pealt näen, vajab natuke inimeste vahel arutamist, ilma et see käiks avalikkusest läbi. Sellepärast me ka regulaarseid fraktsioonikoosolekuid Eesti 200 poolt täna peame," selgitas haridusminister.

Kallas ütles juuli alguses ERR-ile, et kui Madise annab kandidatuurile oma jah-sõna, siis oleks Eesti 200 tema selja taga. Kas see kehtib ka nüüd?

"Ma ütlesin, ja nagu ma praegu ka jätkuvalt ütlen, et kui Ülle Madise on nõus kandideerima, siis Ülle Madise toetus meie fraktsioonis on olemas," lausus Kallas, ent lisas: "Aga me peame arutama ka teisi kandidaate, sest Ülle Madise ei ole ju veel selgelt kellelegi kinnitanud, et ta on valmis kandideerima."

Kallas ise pole Madisega otseses kontaktis olnud, sest suhtlus käib põhiliselt koalitsioonipartnerist peaminister Kristen Michaliga (Reformierakond) ning erakonnakaaslasest riigikogu esimehe Lauri Hussariga.

Praeguse parlamendiloogikaga saaks presidendi valimiseks vajalikest poolthäältest rääkida näiteks nn liberaalsete erakondade leerist ehk Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide kandidaadist.

Kuna kolme peale on neil riigikogus kokku 66 häält, millest tuleks maha võtta vähemalt üks sots, kes Madise kandidatuuri vastu on, peaks leer leidma näiteks aknaaluste saadikute seast kolm-neli häält juurde.