"Arutasime presidendivalimiste olukorda Eesti 200 juhatuses ja fraktsioonis. Selle tulemusena on aus välja öelda, et meie saadikute enamus president Alar Karise jätkamist ei toeta. Juba mõnda aega on olnud teada, et talle ei ole piisavat poolehoidu ka teistes fraktsioonides ja seega pole tema riigikogus tagasi valimine võimalik," selgitas Kristina Kallas.

Ta meenutas, et presidendi valimine on põhiseaduse järgi riigikogu ülesanne, mistõttu tuleb aruteludes ühe kandidaadi juurest edasi liikuda ja kaaluda teisi sobivaid inimesi, kes võiksid parlamendis vajalikud hääled koguda.

"Mõned riigikogus esindatud erakonnad on end sellest protsessist tegelikult juba välja arvanud, rivistudes kandidaatide taha, kelle ülesseadmiseks ega valituks osutumiseks päriselt võimalust pole," kõneles Eesti 200 esimees.

Kallase sõnul on ajakirjanduses peetud aruteludes kõige enam kõlanud mõte, et uuel presidendil peaks olema välispoliitiline kogemus.

"Eesti 200 liikmete arvates on sama oluline, et ta jagaks üheselt mõistetavalt ka neid väärtuseid, millele meie välispoliitika juba Lennart Meri aegadest toetunud on. Selline kandidaat peaks seisma Eesti riigi ja kõigi meie inimeste vabaduste eest, tajuma meie kultuurilist ja vaimset kohta Euroopas, esindama meid arenenud ja lääneliku riigina, kaitsma liberaalset demokraatiat ning vaatama oma tegevuses kindlalt tulevikku," ütles Kallas.

Presidendi valimiseks riigikogus on vaja vähemalt 68 saadiku poolthäält. Eesti 200-l on parlamendis 13 saadikut.

President Alar Karis ei ole avalikustanud, kas ta sooviks teiseks ametiajaks kandiderida. Pole ka välistatud, et teades nappe võimalusi riigikogus, kandideerib Karis hoopis valimiskogus. Sama tegi ka oma ametiaja lõppedes Arnold Rüütel, kes loobus 2006. aastal riigikogus kandideerimisest ja tegi seda ainult valimiskogus. Seal jäi ta aga Toomas Hendrik Ilvesele alla (Ilves sai 174 ja Rüütel 162 häält).