Omavalitsustes tekitab riigi plaan tõsta riigikoolide õpetajate alampalka segadust

Riigi ja haridustöötajate kokkulepe tõsta diferentseerimisfondi arvelt riigikoolide õpetajate alampalka tekitas omavalitsustes segadust. Haridusminister Kristina Kallase sõnul on ka kõigil omavalitsustel võimalik palgafondi sees sarnaseid otsuseid teha, sest riigikoolid raha juurde ei saanud.
Kallase sõnul sündis riigikoolide kokkulepe peale pikki läbirääkimisi haridustöötajate liiduga. Leping sõlmiti pidades silmas 2026. aasta nelja kuud, mil kool toimub. "Saame teha lepinguid ainult nende kuude kohta, mille jaoks meil on olemas riigieelarve," sõnas minister.
"Alammäära kasv tuleb täiendava palgafondi seest. Ega see võimalus on ka kõikidel omavalitsustel nii otsustada. See on poliitiliste valikute küsimus," lausus Kallas. "Riigikoolid pole saanud raha rohkem, kui teised koolid. Kõik omavalitsused saavad sarnaseid kokkuleppeid õpetajatega sõlmida," lausus Kallas.
"See on tööandja otsus. Ükskõik millisel omavalitsusel on võimalik täna see alammäär selliselt reguleerida. Talllinna linn on seda alammäära reguleerinud 2070 eurole," sõnas Kallas.
Riik määrab ära miinimumi, aga kuna riik maksab juurde veel 22 protsenti palgafondi raha, siis selle raames on võimalik teha kõiksugu otsuseid, kordas Kallas.
"Meie riigina raha kellelegi juurde ei andnud," rõhutas Kallas. "Käesoleva aasta palgafondi sees on tehtud see otsus, mitte väliselt," sõnas Kallas.
Linnade ja valdade liidus haridusküsimustega tegelev Robert Lippin ütles, et enne lõpliku seisukoha kujundamist on vaja riigikoolidega sõlmitud lepinguga tutvuda, et hinnata, kas riik on toiminud läbipaistvalt ja kohelnud kõiki osapooli võrdselt, eriti arvestades, et ministeerium rahastab ka munitsipaal- ja erakoole.
"Kui tegemist on riigikooli pidajaga, siis on lihtsalt see küsimus, kas riik, kui ta rahastab ka kohalikke omavalitsusi ja erakoole õpetajate palga osas, on selles protsessis läbipaistvalt toimetanud ja kõiki võrdselt kohelnud. Või on muudetud mingisuguseid rahastamise aluseid, mis tegelikult avaldavad mõju ka kohalikele omavalitsuste ja erakoolide rahastamisele," lausus Lippin.
Lippini hinnangul ei seisne probleem omavalitsuste tahtmatuses palka tõsta, vaid nende äärmiselt erinevas finantsvõimekuses panustada riiklikule palgatoetusele lisaks täiendavaid vahendeid.
"Üldhariduskoolide õpetaja palgatoetus tuleb väga suures mahus riigilt ja kohalikud omavalitsused panevad juurde, aga kohalike omavalitsuste võimekus juurde panna on väga erinev. On omavalitsusi, kes saavad seal võib-olla sada, kakssada eurot juurde panna ja on omavalitsusi, kes ei saa niimoodi juurde panna," sõnas Lippin.
Tallinna koolide jaoks midagi ei muutu
Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante (Keskerakond) ütles samuti, et ministeeriumi samm on linnale küsimusi tekitav, sest ühelt poolt ministeerium on koolipidaja riigikoolidele, teiselt poolt ta jagab raha kohalikele omavalitsustele. "Samuti on meile küllaltki arusaamatu, kuidas keset eelarveaastat sellised otsused võetakse vastu," lisas Kante.
Tallinna linna jaoks riiklik otsus olukorda ei muuda, sest 2070-eurone palga alammäär kehtestati linnas juba aasta algusest. "See 2070-eurone palga alammäär kehtib nii üldhariduskoolide õpetajatele, lasteaedade ja ka huvikoolide õpetajatele ja ka tugispetsialistidele," sõnas Kante.
Ministeeriumi otsus saadab sõnumi, et kõik õpetajad ei ole samasugust tasu väärt, isegi kui riiklikud nõuded haridusele ja kutseoskustele on kõigile identsed, leidis Tallinnna munitsipaalkooli õpetaja Tiina Jaakson.
"Kui ühelt poolt riik paneb nõuded, et millele õpetaja peab vastama, et tal peab olema magistrikraad ja ta peab vastama õpetaja kutsele, aga siis ta hakkab õpetajate tööd tasustama selle järgi, kelle alluvuses see kool on, et siis minu arvates see ei ole õige," lausus Jaakson.
Jaakson tõi ka välja, et ka sama palga välja teenimiseks vajalike kontakttundide maht on kooliti äärmiselt erinev.
"Teine asi, mis on hämmastav, on see, et miks on üle Eesti kooliti õpetaja normkoormuses see kontakttundide arv niivõrd erinev. See natuke sarnaneb juba sellele, mida teame soolise palgalõhe all," lausus Jaakson.
Haridus- ja teadusministeerium ning Eesti haridustöötajate liit sõlmisid kolmapäeval riigikoolide kollektiivlepingu, mille kohaselt tõuseb riigikoolide õpetajate töötasu alammäär 1. septembrist 2070 euroni kuus. Munitsipaal- ja erakoolide õpetajate töötasu alammäär jääb samal ajal 1970 euro tasemele.
Toimetaja: Mari Peegel, Hanneli Rudi










