Indrek Kiisler: Euroopa haritud ja ilusad köetud toas koroonasügist juhtimas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Koroonakriis toob halastamatult päevavalgele ununema hakkava ühiskonna jagunemise kaheks: ühel pool haritud, jõukas ning kaitstud eliit ja teisel pool need, kes vaadaku ise, kuidas koroonaviiruse ja selle mõjudega toime tulevad, leiab Indrek Kiisler Vikerraadio päevakommentaaris.

Kuulasin kõrv kikkis üht raadiosaadet, milles ajakirjanikud hurjutasid välismaalt tulijaid, kes suundusid pärast negatiivseks osutunud koroonatesti tööpostile. "Mina küll jäin koju ja tegin kodust tööd, ma isegi ei kaalunud tööle minekut," hüüatas saates üks žurnalist.

Selliste hüüatuste taga on muidugi sotsioloogiline lühinägelikus. Lisaks ajakirjanikele saavad isolatsioonis oma igapäevatööd jätkata kõik arvutit põhilise töövahendina kasutavad inimesed, aga paljudel pole see kuidagi võimalik. Mitte kuidagi ei ole võimalik.

Koroonakriisi ohjamisel on Euroopas loomulikult jäme ots inimeste käes, kes töötavad avalikus sektoris. Nende inimeste pea kohal pole praegu isegi kärpekirvest, töökoha kaotusest rääkimata. See lihtsustab vaistlikult otsuste langetamist, sest oma mullis on ju kõik korras, palk jookseb, kriisi vastu majanduses aitab keskpanga rahatrükimasin.

Näiteks teeme novembris igaks juhuks suursulgemise, külmutades sellega majanduse ja pannes elu pausile. Kantslerid, presidendid ja peaministrid üle Euroopa lubavad kodusistumise kinni maksta. Eks kõledas sügissudus ongi ebameeldiv kontorisse vantsida, miks kõik ei võiks lihtsalt kodus olla?

Euroopa eliit ongi praegu veel igati kaitstud, elu on lausa põnev. Restoranid küll kahjuks heidavad miskipärast hinge, aga selle eest saab päevaprae lausa kümne euroga. Mõnus on tühjas restoranis ennast üksildase kuningana tunda.

Aga selles restoranis on ettekandja, kes ei saa kodutööd teha. Ka nõudepesija ja kokk peavad sõitma täistuubitud rongis või bussis iga jumala päev tööle ja koju. Selliseid inimesi on Euroopas sadu miljoneid: kes käib tööl vabrikus, kes veab kaupa, kes valvab piiri. Neid näiteid on lõputult.

Koroonakriis toob halastamatult päevavalgele ununema hakkava ühiskonna jagunemise kaheks: ühel pool haritud, jõukas ning kaitstud eliit ja teisel pool need, kes vaadaku ise, kuidas koroonaviiruse ja selle mõjudega toime tulevad. Harimatud mingu kooli, siis ei pea olematu palga eest poekassas rabama ja klientide kurgust tuleva viirusesaju all kannatlikult istuma.

Haritud (enamasti avaliku sektori ) palgasaaja töötab aga kodust, jagab teistele näpunäiteid ja hüppab vahepeal poodi. Kui poodi ei viitsi minna, siis tuleb Bolti toiduvedaja ukse taha. Ja üha rohkem jookseb lahutusjoon hariduse baasil: liigume ühiskonna suunas, kus on haritud ülemklass, kelle jaoks teised peavad hea elu tagama.

Kaitsetud on muidugi ka meeleheitlikult oma äri püstihoidvad ettevõtjad ja juhid, kelle elutöö läheb suvalise kodutööl oleva ametniku näpuliigutuse peale allavett. Aga isegi erasektori tippjuhtide sõna praegu Euroopas ei maksa, nad on lihtsalt vastikud õiendajad olukorras, kus suured riigijuhid peavad heitlust ühe respiratoorse gripilaadse viirushaigusega.

Koroonakriisil on kindlasti üks positiivne külg, see on avardanud eestlaste silmaringi. Nimelt tundub meile tihti, et meie kodukootud Eesti valitsuse liikmed ja ametite juhid teevad otsuseid kiirustades kohvipaksult ja ei taha asjatundjaid kuulata. Kevadel ei tahtnudki. Aga praegu on valitsus võrreldes Soomes ja Lääne-Euroopas toimuva tõmblemisega olnud talupoeglikult rahulik ja kaalukas.

Sest absoluutselt kõikjal Euroopas nopivad poliitikud ja terviseametnikud endale "töövõite" läbi avaliku elu külmutamise. Ja see on inimlikult mõistetav. Keerukamad koroonastrateegiad ei anna ju kohe tulemusi, seega on süüdistused "mitte midagi tegemises" kerged tulema.

Katsetamisruumi ei ole. Just seetõttu on praegu tänavatel jaburad komandanditunnid, spordisaalid on kinni ja osa riike sundis algkoolilapsed taas koduõppele. Arstid küll kritiseerisid, kuid oluline on näida jõuline. Oma käitumisele saadakse eeskuju muidugi kevadisest Hiinast - totalitaarses ühiskonnas tehti laussulgemine.

Seda kõike tehakse aga enamiku heakskiidul. Kõlab masohhistlikult, kuid sisutu kollektiivne kannatamine annab inimühiskonnale sisemist jõudu juurde. Meil kohe hakkab parem, kui oleme mõnda aega kollektiivselt üksteist mõne hoolimatu inimese käitumise pärast nuhelnud. Koroona on muutunud Euroopa pärispatuks.

Selle asemel, et tegeleda üksikute haigete isoleerimisega, isoleerime terveid linnu ja riike. Palju ebapopulaarsem on päevast päeva seletada, et kandke maske õigesti, hoidke distantsi, peske käsi ja järgige kõiki muid elementaarseid reegleid. Palju ägedamalt mõjuvad automaatidega politseinikud, kes relvadega viirust tõrjuvad. Mundrikandjad tänavale saatnud otsustajad vaatavad seda kõike õhtustest uudistest ja hõõruvad heameelest käsi. Õigesti tegin, kõik näevad, et ma olen viiruse seljatamise täiskursil.

Meid ootab ees karm koroonatalv. Viirushaiguste levikut pole võimalik isegi kartseri abil sajaprotsendiliselt likvideerida, need tulevad alati tagasi. Ometigi seda tuimalt üritatakse, elatakse päev korraga. Saame novembris viiruse kontrolli alla, lubab Saksamaa liidukantsler. Seni viskan teile raha.

Novembris võib-olla saadakse hakkama, aga kas pärast novembrit ei tule mitte detsember, jaanuar, veebruar ja märts? Ja me elame teatavasti aastaringis. Mis järgmisel ja ülejärgmisel sügisel saab? Sama hästi võiks öelda, et novembris jätke autod garaaži, et tuhanded eurooplased jääksid ellu.

Majanduse püstihoidmiseks vajalik rasvakiht on end ammendamas, rahatrükk varsti enam ei aita. Ja see, mis siis tuleb, on kümneid kordi hullem, kui isegi mõne miljoni inimese surm Euroopas. Ka inimelude mõttes. Mitte keegi meist pole kaitstud, kuigi osa eliidist arvab, et näiliselt ennast isoleerides saab kurbmängu pealt vaadata. Kahjuks ei saa see ring olla lõputu ja need, kes räägivad uuest normaalsusest, on ilmselged enesepetjad.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: