Mardilaat toimub tänavu virtuaalselt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Reedel algav käsitööliste aasta tähtsündmus ehk Mardilaat kolis koroonaviirusega nakatumise ohu eest virtuaalmaailma. Käsitöömeistrite laulupeona tuntud mardilaadal osaleb üle 200 käsitöömeistri, toimuvad õpitoad ja meistrikojad ning virtuaalne laat.

24. korda toimuvat Mardilaata on varem peetud Laululava ruumes, seejärel Saku suurhallis. Seekord tuleb minna koduleheküljele mardilaat.ee. Seal toimub tavapärane mardilaada programm meistrikodade ja õpitubadega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liina Veskimägi-Iliste ütles, et laadal on ära toodud ikoonid erinevate valdkondade kaupa ja huviline saab teha teda paeluva valiku.

Kogu Mardilaat ei toimu virtuaalmaailmas, mõned väiksema osalejatearvuga üritused toimuvad Eesti eri paigus - pitsiteemaline mardilaat Haapsalus või rahvarõiva nõukoda Tõstamaal või traditsiooniline vaibakudumine Tallinnas. Triibuvaipa võib igaüks reedest alates nädalalõppudel kuduma minna Kaarmanni käsitööpoodi, kus juba neljapäeval käsitöömeistrid Illi Lill ja Anu Sergo telgedele vaiba lõime üles seadsid. Vaibakudumine on rahvakunsti sõprade seas popp, seda on kudunud lisaks naistele ka mehed.

"Kunagi oli Mart Laaril oli omanimeline triip seal. See oli veel seal laululava juures. Siis oli Ilves siin. Tütar käis seal, laps käis. No lapsed on kõvad kudujad," ütles Illi Lill.

Käsitöömeister Illi Lill on omatehtud vaipadega osalenud kõigil mardilaatadel. Tema nüüdne väljapanek on koroonaviiruse ajal kootud vaipadest. Paljude käsitöömeitsrite jaoks on koroonaviirusel olnud laastav mõju, nagu näiteks viltimisega tegeleva Liina Veskimägi Iliste jaoks.

"Minu ettevõtet Feltmill on see puudutanud väga otseselt. Minu müügikäibed on ikkagi 90 protsenti langenud. Ja võib-olla siin on ka mingil hetkel valesti tehtud otsused. ma olen suunanud enda töid pigem Tallinna vanalinna poodidesse kui mujale Eestisse," lausus ta.

Käsitööliidu üks asutajaid, Liivi Soova räägib, et selleks, et liidu märgist kandvad poed tühjas vanalinnas uksi kinni panema ei peaks, käivad pensionil olevad või lisaks käsitööle mujalt palka saavad töötajad tööl vabatahtlikena ning kirjutatakse projekte. Mis saab uuel aastal, pole teada.

"Kõige valusamalt oleme saanud kannatada Tallinnas. Kuigi me armastame väga kohalikku ja meil on väga palju sidemeid kohalike ja meie etttevõtetega, aga turist on olnud väga suures osas meie ostja," ütles Soova.

Eesti käsitöö on osake rahvakultuurist ja kui kaob järg mõne erilise osaga käsitööst, on seda keeruline taastada, lisas Soova.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: