Reps soovib uisapäisa distantsõpet kehtestavad koolid kontrolli alla võtta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1604572500000 | amCalendar}}
Mailis Reps valitsuse pressikonverentsil
Mailis Reps valitsuse pressikonverentsil Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps soovib lapsi hoogsalt distantsõppele saatvad koolid kontrolli alla võtta. Ministri sõnul peaks e-õpe olema seotud reaalse pandeemiaohu või terviseameti ettepanekuga.

Reps ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et uusi koroonapiiranguid koolidele-lasteaedadele ei plaanita.

"Vastupidi, me oleme teravdatud tähelepanu alla võtnud selgelt ebaproportsionaalsed otsused hariduse piiramiseks, mis tulevad väga lühikese etteteatamisega, tulevad selgelt ebaproportsionaalselt ja tagantjärele ja need ei ole olnud kooskõlas näiteks terviseameti ettepanekuga, vaid need on tulnud kooli juhtkondadelt."

Repsi sõnul on väga paljud lapsevanemad niisuguste piirangute pärast ministeeriumi poole pöördunud. "See lööb segi kogu pereelu," lisas minister.

Näiteid on palju. Tallinnas tegutsev Vanalinna hariduskolleegium käskis kõigil lastel maske kanda. Kolmapäeva õhtuks küll korraldust muudeti, nüüd on seal maski kandmine rangelt soovituslik.

Hoopis rohkem on haridus- ja teadusministeerium ning õiguskantsler pidanud tegelema nende koolidega, mis on saatnud lapsed kas täielikult või osaliselt distantsõppele.

Viimane näide pärineb Rae vallast, kus distantsõppele saadeti kogu Jüri gümnaasiumi koolipere.

"Kui reaalselt ei ole koolis nakkusohtu, selles mõttes, et kooli töötaja näiteks on saanud positiivse koroonatesti tulemuse, aga ta ei ole lähipäevadel olnud koolis või tegelikult ei ole neid kontakte, mida terviseamet loeb lähikontaktideks, siis kogu üle tuhande õpilasega kooli saatmine kaheks nädalaks distantsõppele ei ole proportsionaalne, sest see ei võta arvesse laste eripära," selgitas Reps.

"Põhiõiguste piirangud peavad olema proportsionaalsed. Seega peaks viiruse leviku ohtu hindama ja koolidele siduvaid juhiseid andma selleks pädev asutus," kirjutas õiguskantsler esmaspäeval nii ministeeriumile kui riigikogu kultuurikomisjonile.

Mailis Reps ütles, et lapsi distantsõppele saates peab mõtlema ka hariduse kvaliteedile. Ta selgitas, et põhjalikumad uuringud valmivad Tallinna Ülikoolis kevade hakul, aga juba praegu on näha, et osale lastest distantsõpe ei sobi.

"Joonistuvad välja samad murelapsed, kellel ei ole võib-olla nii palju pere tuge, kellel võib-olla on tegemist muude õpiprobleemidega. Nii et, jah, me peame olema väga ettevaatlikud," ütles Reps.

Ta rääkis, et tõenäoliselt tuleb distantsõppe reguleerimiseks seadust muuta. Praegu puudutab seadus e-õpet või distantsõpet ainult riivamisi ja ütleb, et see on võrdne tavaõppega.

"Meie ettepanek on see, et e-õpe tervise seisukohast peaks olema seotud reaalse pandeemiaohuga või terviseameti sellekohase ettepanekuga," ütles Reps. "Kui me räägime e-õppest kui õppevormist, siis me tahaksime haridusministeeriumi poolt kehtestada selleks väga ranged reeglid. Õppevahenditele peab olema võrdne ligipääs, samal ajal peab toimuma õpetaja juhendamine ja väga paljud teised aspektid."

Lisaks distans- või e-õppele kasutavad mõned koolid ka koduõpet. "Siis peab olema lapsevanema reaalne nõusolek, sest siis võtab vastutuse väga suures osas üle lapsevanem," ütles Reps.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart rääkis kolmapäeval linnavalitsuse pressikonverentsil, et tema hinnangul peavad pidevalt koolis käima algklassilapsed.

"Teine ja kolmas kooliaste – siin võib loomulikult olla rakendatud osaline distantsõpe," selgitas Kõlvart ja tuletas meelde, et Tallinna koolid kasutavad seda praegugi ennetusmeetmena. "Nende ennetusmeetmete ja osalise distantsõppe eesmärk ongi see, et hoida koolid lahti. Et koole mitte kinni panna," ütles Kõlvart.

Reps ütles, et seni, kuni seadust muudetakse, saab ministeerium koolidele ainult juhiseid anda, käske aga mitte. Ehk seni on distantsõpe ikkagi iga koolijuhi enda otsustada. Tallinna koolidega tuleb distantsõpet nüüd arutada, ütleb Reps.

"Sest ka selles osas, isegi vanemate vanuserühmade osas, on tulnud murekohti, et ta kõikidele lastele ei sobi. Ta peaks olema valikuline ja seal peab ka lapse edukust ja õpimotivatsiooni arvestama."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: