Kui pealinnas oli esmaspäeval tähelepanu all üks Mart, siis Tartus oli väiksemaid ja suuremaid Marte täis kogu kesklinn. Mardisandid laulsid vanu regivärsis mardilaule, esitasid meerile mõistatusi ning jagasid viljaõnne, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mardipäeva traditsioon on alguse saanud vanema Eesti rahvakalendri hingedeaja arusaamaga, et sügisesel pimedal ajal, kui lehti enam pole ja lund ka veel mitte, tulevad meile külla teisest ilmast tulnud hinged. Mardisandid olidki seega mustad, karvased ja kõva mürglit tegevad teispoolsusest tulnud tegelased. Selle vanema pärimusega segunesid hiljem kokku uuemad.

"Nimetus rahvakalendris on kristliku pühaku püha Martinuse järgi. Seal on ka luterlik kiht peal, siis see tähtaeg liikus 10. novembrile, sest siis on Martin Lutheri sünnipäev. Nii et seal on väga erinevad kihistused nagu rahvakalendris sageli," selgitas Tartu ülikooli rahvaluule lektor Ergo-Hart Västrik.

Eesti mardi- ja kadripäevale sarnaseid, kostümeeritult ukselt uksele käimise traditsioone on riikides erinevaid. Populaarseim on aga globaliseeruva kommertskultuurina tekkinud halloween.

"Kui ma seda küsisin tudengitelt, siis nemad kõik leidsid, et mardi- ja kadripäev on kaduv, halloween tuleb nii jõuliselt peale. Aga samas meil on hakatud teadlikult uuesti kultiveerima ja elustama seda vanapärast sanditamistraditsiooni. See on püsinud, kindlasti ära see ei kao, see on niivõrd tugevasti sees lasteaia- ja kooliprogrammides, nii et selle toel ma arvan, et see traditsioon ikkagi püsib," ütles Västrik.