"Esimest korda oma ametiajal olin sunnitud riigikaitse nõukogu kokku kutsuma reaktsioonina meie riigi sammudele, mis halvendavad Eesti demokraatia tervist ja julgeolekut," ütles Kaljulaid ja rõhutas, et ta räägib sihilikult just "riigi sammudest", sest kui kõnelevad ministrid, kõneleb nende suu läbi meie riik.

"Ja riigi sõnad on riigi teod. Nii mõistavad seda meie enda inimesed, nii mõistavad seda ka meie liitlased, partnerid, kõik teised riigid. Nii mõistame ka meie neid ja lootus, et kõikides maailma nurkades tegeletakse meie sisepoliitika detailse analüüsiga, on selgelt liigoptimistlik," tõdes Kaljulaid.

Presidendi sõnul on varasema kaheksa riigikaitse nõukogu teemad olnud tuleviku suunatud ja positiivse alatooniga ning puudutanud energiajulgeolekut, Eesti e-riigi võimekust ja küberturvalisust ning liitlasvägede paigutamist Tapale.

Seekord panid aga Eesti riigi esindajad kahtluse alla meie ja ka meie olulisima liitlase valimiste usaldusväärsuse, tõdes Kaljulaid.

Riigipea kutsus riigikaitse nõukogu kokku, kui rahandusminister Martin Helme ja toonane siseminister Mart Helme seadsid kahtluse alla Eesti viimaste valimiste aususe, e-hääletamise usaldusväärsuse ning väitsid, et valimistel esines võltsimisi.

"Kõik need etteheited said valimisteenistuse ja –komisjoni poolt tänasel nõukogu koosolekul ümber lükatud. Eesti valimissüsteem on usaldusväärne, nii et saan kõigile Eesti inimestele kinnitada – meie valimised ja e-hääletamine on turvalised, kasutage neid julgelt nii nagu varemgi," sõnas Kaljulaid nõukogu istungile järgnenud pressikonverentsil.

Presidendi sõnul andsid väliskaubanduse ja IT-minister Raul Siem ning valimisteenistuse juhid ülevaate e-valimiste korraldusest, kuidas seni on e-valimiste turvalisust auditeeritud ja kontrollitud ning Siem tutvustas ka oma seisukohti täiendavateks audititeks, vahendas presidendi pressiteenistus.

Nõukogu arutas ka eelmisel nädalal ilmnenud asjaolu, justkui enne järgmist sügist poleks võimalik tehniliste arenduste viibimise tõttu rahvahääletusi või valimisi läbi viia.

"Praeguseks on selge, et tööd korraldatakse nii ümber, et vajadusel saab rahvahääletust koos e-hääletusega läbi viia soovitud ajal. Aga tulevikuks saime siit kindlasti õppetunni, et nii tähtsate arenduste puhul nagu on valimised, mis on ju demokraatia toimimise üheks alustalaks, peab alati arvestama, et seadusloome ja tehniline võimekus astuks ühte jalga," rääkis president Kaljulaid.

Tema sõnul nõustusid valitsuse liikmed, et kui valimiste eel otsustatakse muuta valimisseadust, siis tuleb arvestada ka erakorraliste valimiste toimumise võimalusega ning teha valimisseaduse muudatusest tingitud IT-süsteemide ümberehituseks vajalikud vahendid koheselt kättesaadavaks.

Teise küsimusena arutas riigikaitse nõukogu Eesti julgeolekut ja liitlassuhteid Ameerika Ühendriikidega.

"Nõukogu ühine seisukoht oli, et meil on olnud väga hea koostöö praeguse Ameerika administratsiooniga, on olnud kõigi eelnevatega ja on ka järgmisega, kui see ühel hetkel ametisse asub. Meie töötame nende Ameerika juhtidega, kelle Ameerika rahvas demokraatlikult ametisse valib," ütles Kaljulaid ning lisas, et nõukogu arutas erinevaid algatusi ja teemavaldkondi, millele koostöö Eesti ühe tähtsama liitlasega keskendub.

"Loomulikult on see USA kodanike küsimus, kuidas nad oma valimistega korda saavad," lisas Eesti president.

Kaljulaid otsustas riigikaitse nõukogu kokku kutsuda 8. novembril pärast seda, kui rahandusminister, EKRE esimees Martin Helme ja toonane siseminister ning EKRE aseesimees Mart Helme seadsid kahtluse alla Eesti e-valimiste ja viimaste riigikogu valimiste ning Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste aususe. Mart Helme teatas päev pärast oma sõnavõttu, et astub siseministri kohalt tagasi.

Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks presidendi juures ning nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele. Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister ning kaitseväe juhataja.

Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.