Harri Tiido: suured probleemid seisavad meil alles ees
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all tuleviku kataklüsmid. Ajaloolase Yuval Harari arvates ei ole praegune pandeemia meie tsivilisatsioonile kuigivõrd suur oht, suured probleemid seisavad meil alles ees, vahendab Tiido.
Jeruusalemma Heebrea Ülikooli professori, ajaloolase ja filosoofi Yval Noah Harari põhiteosed "Sapiens", "Homo Deus" ja "21 õppetundi 21. sajandiks" on üllitatud ka eesti keeles, seega on mees meilgi tuntud. Maailmas on tema teoseid kokku ilmunud 16 miljonit ja need jagunevad 60 keele vahel.
Aeg-ajalt teda muidugi ka sõimatakse, et tüüp on üles haibitud ja tegelikult ta ju mida uut ei ütle, lisaks on ta teadupärast avalikult homo ja ateist, mis mõlemad ärritavad teatud ühiskonnaosi.
Valeuudised ja vandenõuteooriad
Hararile kuulub kena võrdlus religiooni vallas. Nimelt väidab ta, et religioon on mitte niivõrd metafüüsiline jõud, kuivõrd kollektiivse kujutluse produkt, samal viisil nagu näiteks raha ja inimõigused: "Teil ei õnnestu veendu ahvipärdikut oma banaani teiega jagama, lubades talle lugematul hulgal banaane pärast surma pärdikute paradiisis." Pärdik lihtsalt ei usu seda, tal puuduvad religioossed tunded ja kujutlused.
Samas Harari ise näikse uskuvat rohkem inimese kujutlusvõimesse kui ratsionaalsesse mõtlemisse. Nimelt kavatseb ta oma 2014. aastal ilmunud ja tema kuulsusele aluse pannud teose "Sapiens: inimkonna lühiajalugu" üllitada nüüd koomiksina. Põhjusena märgib ta, et inimesed ei taju ajalugu statistika ja kuivade faktidena, nad tajuvad seda kujutluspiltidena.
Harari eesmärk on saavutada oma ideede jõudmine võimalikult paljude inimesteni. Selle nimel on ta nõus ka poliitilistele kompromissidele minema. Kui tema raamat "21 õppetundi 21. sajandiks" tõlgiti vene keelde, siis teavitati teda, et kirjastaja ei saa jätta sisse lõiku, mis puudutab president Vladimir Putinit valeuudiste levitamise kontekstis.
Hararile pakuti, et vahetame Putini nime Donald Trumpiga ja asi läheb kaubaks. Harari nõustus, põhjendades seda sooviga saata raamatu põhisõnum ikkagi venekeelse lugejani, sest Putin oli vaid üks näide ning seega raamatu eesmärgi seisukohalt teisese tähtsusega.
Intervjuus Hispaania väljaandele El Mundo märgib Harari valeuudiste ja vandenõuteooriate kohta, et ega meie ajastu ei ole mingil moel eriline. Meile tundub, et praegu levivad valeuudised ja vandenõuteooriad enam kui varem, kuid tegelikult ei ole siin midagi uut.
Sada aastat või pisut vähem tagasi levitasid natsid, fašistid ja kommunistid palju enam valeinfot kui praegu. Lihtsalt nüüdisajal on tehnilised võimalused selleks paremad ja kõik liigub kiiremini. Veel kaugemale ajaloos tagasi minnes väidetakse, et 15. sajandil sai Euroopa teadusliku revolutsiooni peamiseks mootoriks trükipink, võimalus trükkida raamatuid massilistes tiraažides, tolle aja mõistes muidugi.
Nii see on, kuid väikese klausliga – varases uusaegses Euroopas olid kõige suuremad menukid raamatud sellest, kuidas tunda ära nõidu ja kuidas neid jahtida, nagu näiteks teos nimega "Nõiahaamer". Selle raamatu tiraaž oli palju suurem kui Kopernikuse või Galileo Galilei teaduslikel töödel. Seega ei ole ka põhjust praegust aega manada, kõike tasub vaadata ajaloolises perspektiivis.
Kuigi räägitakse palju rahvusvaheliste suhete keeruliseks muutumisest, rahvusriikide tõusust, natsionalismi ja populismi levikust, siis tegelikult ei ole põhjust sügavalt masenduda – minevikus oli olukord enamikus valdkondades palju hullem.
Praegu on inimkond võimeline kasutama kogu maailmas omavahel kokkulepitud rahaühikuid, pangasüsteemid toimivad piiriüleselt erinevate riikide vahel ilma raha füüsilise transpordita ja kaubanduskokkulepped on igapäevane asi globaalses ulatuses, kuigi aeg-ajalt toimuvate tõrgetega. Jalgpallireeglid kehtivad ning eri riikide meeskonnad saavad mängida kindla teadmisega, et neid kõiki mõõdetakse ühesuguse mõõdupuuga.
Praegune pandeemia loomulikult mõjutab kõiki neid protsesse, kuid seda tasub näha ajutise probleemina. Harari arvab, et tsivilisatsiooni see viirus ei hävita, kuid samal ajal ennustab ta, et tulevikus on meil tõenäoliselt ees veelgi raskemad katsumused.
Rahvusvaheline Valuutafond IMF ennustab, et majanduslikud kogukahjud pandeemiast tänavuse ja tulevase aasta jooksul saavad olema umbes 11 triljonit dollarit, Euroopa Keskpank ennustab tänavuseks majanduslanguseks umbes kaheksa protsenti rahvuslikust kogutoodangust ja eurotsooni eelarve puudujääk kokkuliidetuna saab olema ligi triljon eurot, ehk kasv umbes kümme protsenti.
Patriotism ja poliitika
Kui Harari usub, et pandeemia ei ole meie tsivilisatsioonile surmav haigus, siis tegelikult on seda viirust ju ka ette ennustatud.
Näiteks aastal 2017 pakkus Bill Gates Müncheni julgeolekukonverentsil, et adekvaatne pandeemiavalmidus globaalses ulatuses läheks maksma umbes 3,4 miljardit dollarit aastas. Ta lisas, et kui ennetavaid meetmeid ei võeta, võib aastane globaalne kahju ulatuslikust pandeemiast ulatuda 570 miljardi dollarini, mis on küll praeguses vaatevinklis vägagi konservatiivne summa.
Elik hoiatused kõlasid ja neid sisaldus ka mitmetes rahvusvahelistes raportites, nagu näiteks maailma majandusfoorumi globaalsete riskide Aastaraport möödunud aastal. Kuid otsustajate tasandil on probleem selles, et nende tähelepanu eest võitlevad arvukad ideed, hoiatused, ettepanekud ja plaanid.
Ka mainitud maailma majandusfoorumi raportis oli pandeemia ohtude nimistus alles kümnendal kohal. Nii jäävadki paljud hoiatused hüüdjaks hääleks kõrbes ning need võetakse tagantjärele lauale alles siis, kui ennustus on juba täide läinud.
Seni aga ruulivad poliitikas eeskätt rahvuslikud huvid ja nii mõnedki isiklikud huvid looritatakse rahvuslike huvidega. Poliitikute jaoks näikse olevat üldse lollikindel väita, et kuna nad on rahvuslike huvide eest väljas, esindavad patriootlikku mõttelaadi, siis ei saa neid milleski süüdistada.
Kasutan siin taas korraks Harari intervjuud El Mundole. Tema leiab, et poliitikud, nagu näiteks Trump, Brasiilias Jair Bolsonaro ja isegi Iisraelis Binyamin Netanyahu ei ole ei rahvuslased ega patrioodid. Tõeline patriotism ei väljendu vihkamises välismaalaste ja vähemuste vastu, see väljendub ligimesearmastuses, nii väidab ateist Harari.
Üks eredaid patriotismi väljendusi on maksude maksmine, sest neist maksudest toetatakse osaliselt neid inimesi, kes on raskustes. Donald Trump olla miljardär, kuid New York Timesi uuringu kohaselt maksis ta möödunud aastal tulumaksu vaid 750 dollarit. Ei näi just eriti patriootlik.
Kuid Hahari intervjuust on enim tsiteerimist leidnud tema viide sellele, et inimkonda ootavad ees praegusest pandeemiast palju hullemad kataklüsmid, neid siiski täpsustamata. Et kuigi praegust aega meenutatakse tulevikus tõenäoliselt kui tohutute segaduste aega, ei ole see inimkonnale ometi letaalne.
Need tuleviku kataklüsmid on nii või teisiti valdavalt seotud inimese enese tegevusega. Need võivad olla tuumakonfliktid või ka muud laadi riikidevahelised konfliktid, mis võivad laieneda ja areneda tsivilisatsioonikoldeid ohustavaks nähtuseks. Kuid üks tuleviku kataklüsmide allikas on kindlasti inimese mõju keskkonnale ja keskkonna vastus inimesele.
Viis aastat tagasi ilmus Duke'i Ülikooli juuraprofessori Jedediah Purdy raamat "After Nature" ehk "Pärast loodust", milles ta väidab, et inimkonna kollektiivne võimsus on jõudnud ulatuselt geoloogilisele tasemele ja kui me soovime vältida oma koduplaneedi segikeeramist, tuleb oma käitumises teha muudatusi.
Purdy toonitab, et nende muudatuste alus saab olla ainult poliitilised otsused, elik pall on poliitikute poolel. Ta avaldab poolehoidu ka maailmavaatele, milles inimolendid ei ole enam looduse keskmes.
Purdy loodab ka, et kliimamuudatused toovad kaasa muudatuse meie nägemuses ümbritsevast keskkonnast, kuid kui me nüüd ringi vaatame, siis vahepeal möödunud viie aasta jooksul olulisi muudatusi poliitikute mõtlemises ei ole toimunud.
Pigem on vaated praegu rohkem polariseerunud ja täitunud on vaid Purdy ennustus et küsimus peab tõusma poliitilisele tasandile. Seal see kindlasti on, kuid ei oska kohe öeldagi, on see nüüd hea või hoopis halb.
Igal juhul meenutame lõpuks veelkord Yuval Harari ennustust, et inimkonda ootavad ees praegusest pandeemiast hullemad katsumused ning lisame sellele süngele vaatele Purdy märkuse, et väga palju tulevikust on praeguste inimeste kätes.
Viited lugemishuvilistele
Toimetaja: Kaupo Meiel