Poola ja Ungari seisukohtade jäigemaks muutumine, mis on toimunud hoolimata Euroopa Liidu praeguse eesistujariigi Saksamaa kantsleri Angela Merkeli püüetest konflikti lahendada, tähendab, et EL-i liidreid ootab 10.-11. detsembri ülemkogul suur vastasseis, kirjutab väljaanne Politico.

"Me leppisime kokku kooskõlastada oma positsioone selles küsimuses. Ei Poola ega Ungari ei aktsepteeri ühtki ettepanekut, mis ei ole vastuvõetav teisele," öeldakse Ungari peaministri Viktor Orbani ja tema Poola kolleegi Mateusz Morawiecki Budapestis peetud kohtumise järel tehtud avalduses. Kahe riigi peaministrid teatasid, et nõustuvad 1,8 triljoni eurose finantspaketi kinnitamisega üksnes siis, kui sellega seotud klauslit, mis lubaks peatada EL-i toetuste väljamaksmise õigusriigi reeglitega vastuollu minevale riigile, oluliselt muudetakse.

Joint declaration of the Prime Minister of Poland and the Prime Minister of Hungary concerning the #MFF: pic.twitter.com/WH05PNmEGg

— Poland in the EU (@PLPermRepEU) November 26, 2020

Nii Ungari kui Poola on sattunud Euroopa Liidus kriitika alla demokraatlikest standarditest ning õigusriigi nõuetest taganemise pärast ning eelarve sidumist nende järgimisega peeti üheks võimaluseks mõlemat riiki survestada senist poliitikat muutma.

Poola peaminister Morawiecki hoiatas aga neljapäeval, et selline tegevus oleks "äärmiselt ohtlik Euroopa Liidu ühtsusele. See oleks halb lahendus, mis tekitab liidu lagunemise ohu".

Samal ajal, kui Poola ja Ungari kinnitavad oma vankumatust, kinnitab ka teine pool, Euroopa Parlament ja enamus EL-i eelarvesse enam panustavaid kui sealt saavaid riike, et jäävad Euroopa Liidu aluspõhimõtetele kindlaks.

"On selge, et Euroopa Parlamendis ja (liikmesriikide valitsusi esindavas - toim.) Nõukogus puudub igasugune toetus tingimuslikkuse mehhanismi taasavamiseks," ütles üks EL-i diplomaat Politicole. "Oma avaldusega liiguvad Poola ja Ungari üha sügavamale isolatsiooni."

Kahe riigi ühisdeklaratsioon on löögiks Saksamaale, mis eesistujariigina on juhtinud eelarvekõnelusi ning panustanud palju oma poliitilist kapitali EL-i mitmeaastase eelarve (MFF) ja taasterahastu kokkuleppesse, tõdeb Politico.

Vaja oleks muuta Euroopa Liidu aluslepinguid?

Poola ja Ungari pakkusid neljapäeval välja kaheharulise protsessi, milles üks näeb ette eelarve ja taasterahastu kiire kinnitamise ilma õigusriigi klauslita, teises aga tuleks hakata arutama Euroopa Liidu aluslepingute võimalikku muutmist, et demokraatlike standardite kaitsmine neis selgemalt sees oleks. Mõlemad - nii eelarve kinnitamine kui ka aluslepingute muutmine - nõuaks aga kõigi liikmesriikide üksmeelset heakskiitu, kirjutas EurActiv.com.

Praegune tingimuslikkuse mehhanism tähendab Euroopa Liidu aluslepingutest möödaminekut ja "lähtub ebamäärastest definitsioonidest ning hägustest mõistetest ilma selgete kriteeriumiteta, millele sanktsioonid võiksid tugineda ega sisalda ka mingeid protseduurilisi garantiisid," leiavad Ungari ja Poola.

Poola ja Ungari on ühed suurimad kasusaajad Euroopa Liidu eelarvest, kuid nende veto ei võimalda 2021-2027 eelarve ja koroonakriisist räsitud majanduse taastefondi rahakraane avada ühelegi 27 liikmesriigist.

Sellele vaatamata kinnitas peaminister Orban, et Ungari ei ole mures EL-i rahastuse seiskumise pärast.

Nii Orban kui Morawiecki kinnitasid neljapäeval, et nende riikide kasutatud veto legaalne õiguslik vahend oma huvide kaitsmiseks.