Tõnu Mertsina: koroonakriisi mõjul on Eesti nüüd sama jõukas kui Hispaania

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tõnu Mertsina Autor/allikas: ERR

Kui veel eelmisel aastal oli Hispaania SKP osakaal Euroopa Liidus 90 protsenti ja Eestil 83 protsenti, siis sel aastal on Eesti SKP osakaal veidi tõusnud ja esialgsete hinnangute järgi ligikaudu võrdsustunud Hispaaniaga, kirjutab Tõnu Mertsina.

Koroonakriis on segi paisanud ka Euroopa riikide sisemajanduse koguprodukti (SKP) näitajad, kusjuures suur langus Lõuna-Euroopas on oluliselt kergitanud Eesti ja teiste põhjapoolsete riikide positsioone. 

Kuna Lõuna-Euroopa riike vaevad ka hiigelsuured üha kasvavad võlad ning majanduse jäikus, siis need muutused jäävad kestma aastateks. Lõhe rikkama Põhja-Euroopa ja vaesema Lõuna-Euroopa vahel aina suureneb.

2020. aasta majanduskriis on andnud riikidele erineva hoobi. Kui vaadata Euroopa Liitu, siis ühel pool on Hispaania, mille majanduse maht on kolme esimese kvartaliga vähenenud aastases võrdluses 11,5 protsenti. Teisel pool aga Iirimaa, kus majandus on samal ajal hoopis kasvanud kolm protsenti.

Eesti majanduslangus on Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses üks väiksemaid – sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP on meil vähenenud 2,5 protsenti (korrigeerimata langus on 3,2 protsenti), mis on "paremuselt" neljas tulemus. Meist eespool on vaid juba mainitud Iirimaa, Leedu ja Luksemburg.

Selline majanduslanguste erinevus paigutab ümber mitmete liikmesriikide positsioonid ostujõustandardi järgi arvutatud SKP võrdluses.

Kui võrrelda 27 liikmesriiki Euroopa Liidu keskmise suhtes, siis on tõstnud kõikide liikmesriikide osakaalusid veidi ka Ühendkuningriigi lahkumine Liidust selle aasta alguses.

Eesti SKP ühe elaniku kohta on võrdne Hispaania näitajatega

Praegu ei ole veel teada neljanda kvartali SKP numbreid ning täpsed arvutused ostujõustandardi järgi SKP kohta teeb Eurostat alles järgmisel aastal, kuid esialgsete hinnangute kohaselt on sel aastal kukkunud kõige enam Hispaania positsioon EL-i võrdluses. Kõige enam on aga tõusnud Rootsi, Soome, Taani ja Poola positsioonid.

Kui veel eelmisel aastal oli Hispaania SKP (inimese kohta ja ostujõustandardi järgi) osakaal Euroopa Liidus 90 protsenti ja Eestil 83 protsenti, siis sel aastal on Eesti SKP osakaal veidi tõusnud ja esialgsete hinnangute järgi ligikaudu võrdsustunud Hispaaniaga.

Eelolevatel aastatel Hispaania sellist majanduslangusest tingitud kaotust kompenseerida ei suuda. Eesti majandus on ka varasematel aastatel kasvanud Hispaaniast oluliselt kiiremini, lisaks mõjutab Lõuna-Euroopa riike ka ränk võlakoormus.

Leedu on Eestist jõukam?

Ka Leedu SKP osakaal EL-i keskmise suhtes on oluliselt tõusnud. Kui möödunud aastal oli Eesti SKP inimese kohta Leeduga ligikaudu võrdne, siis sel aastal on Leedu meist kolme esimese kvartali tulemuste järgi veidi ette läinud. Nimelt on paljud kaubad ja teenused Leedus oluliselt odavamad kui Eestis ja see kergitab leedulaste ostujõudu meist kõrgemale, kuigi sissetulekud on Leedus väiksemad.

On raske hinnata, kas see saab nii olema ka aasta kokkuvõttes, sest sisuliselt on Leedu majandus olnud pärsitud olekus novembri algusest saadik. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on osa majandusharusid praktiliselt suletud.

Eestis on olnud neljandas kvartalis ühed kõige väiksemad piirangud ning sellel on kodumaisele nõudlusele olnud positiivne mõju, lisaks on meie ekspordinäitajad olnud sügisel väga head. Leedus ja ka Lätis on aga piirangud majandust väga rängalt mõjutanud.

Sellise, mõne riigi juures, inimese kohta arvutatud SKP positsiooni olulise muutuse juures tuleks arvestada, et tegemist on küll erakorralise olukorraga, kuid need positsioonid sõltuvad tulevikus sellest, kui kiiresti majandused kriisist taastuvad, kui kiiresti kasvavad hinnad, kuidas muutub rahvaarv ja valuutade vahetuskurss.

Valitsused peavad hakkama kõikjal eelarveid kokku tõmbama, see aga vähendab ka kulutusi. Vahe suhteliselt rikkama põhja ja lõuna vahel suureneb, aga samal ajal pole liikmesriigid kunagi olnud ühtlasel arengutasemel ja erinevused jäävad püsima ka edaspidi.

Toimetaja: Indrek Kiisler, Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: