Peipsi järvel valitseb juba tükk aega tühjus, sest kuigi kalu on, on kvoot ammu täis püütud, vahendas "Aktuaalne kaamera". Põhjus on nii-öelda olümpiapüügis ehk ühise piirarvu tõttu kiirustavad kalamehed hooaja alguses võidu põhimõttega "kes ees, see mees".

Et pakkuda Eesti turule värkset kala pikema aja vältel, plaanib valitsus sätestada varustusepõhised individuaalkvoodid. Kategooriliselt selle vastu on aga väiksemad ettevõtjad, kelle arvates tagaks need kalapüügimonopoli suurematele firmadele.

"Väikeste kvootidega pole siin mitte midagi lihtsalt teha. See lükkab olukorra sinnapoole, et me läheks suurtesse ettevõtetesse tööle. Aga seal me juba olime ja tagasi minna ei taha," kommenteeris kalur Maksim Šarin.

Suuremate, nn ajaloolist püügiluba omavate ettevõtete kätte on koondunud enamik Peipsi-äärsest kalastusvarustusest. Varustusepõhiste kvootide puhul ei saaks kalamehed seega renditud võrkudega püütud saaki ausal turul enam nii lihtsalt müüa.

Enamus piirkonnas tegutsevatest kalaettevõtetest on muudatuse poolt, vastu olevasse liitu kuulub neljandik praegustest püügiõiguse omanikest.

"FIE-del ei võta keegi mingit õigust ära - kui neil on püügiõigus, siis nad saavad püüda, kui nad tahavad koostööd teha, näiteks ühineda, seda saavad nad teha. See jutt, et kedagi ahistatakse, ei ole õige. Küll on süsteem selline, mis välistab väga palju võimalusi, mida kasutatakse, kus kümne võrgu asemel sokutatakse sisse 50 ja räägitakse, et nad on meisterkalurid, või sõidavad lihtsalt teise paadi juurde ja ostavad kümme senti odavamalt kokku," rääkis OÜ Kallaste Kalur nõunik Villu Reiljan.

Vastasseisjad väidavad, et mängivad ausat mängu ning individuaalkvoodid ei anna võimalust näidata, et oskusi omav ja tööd teha sooviv väikeettevõtja võib konkureerida ka nende sõnul laisa ja mugava suure ettevõttega.

"Ma olen lapsepõlvest saadik tegelenud kalandusega ja olen praegu selle valdkonna professionaal. Kui eelnõu jõustub, siis see paneb mind kõvasti mõtlema, kas jääda siia piirkonda üldse elama või peab Tallinna minema," ütles kalur Aleksei Artjušenkov.

Maaeluministeeriumi hinnangul tõstaksid individuaalkoodid siiski ka väiksemate kalurite sissetulekut.

"Kui nad on olnud kuidagi efektiivsemad oma väiksema vahendi piirarvu juures, püüdnud ühe püügivahendiga keskmiselt rohkem saaki, siis nad võivad öelda, et see piirab ära nende võimaluse rohkem välja püüda. Aga samas kokkuostuhinnad võiksid ka nende jaoks seda probleemi tasandada," ütles maaeluministeeriumi kalandusosakonna juht Ain Soome.