Üksteist paati alustasid neljapäeval koos keskkonnaameti ja kalameestega Mustveest teekonda Peipsile, et tuua järvest välja vanad kalavõrgud. Kui neljapäeval käisid tragimistööd järve põhja osas, siis varasematel päevadel on puhastatud võrkudest järve kesk ja lõuna osa.

"Kui piiri ääres tragimist teha, siis pooled kindlasti on Venemaa poolt triivima läinud võrgud jääga, aga on ka Eesti poole pealt mahajäetud või kaotatud võrke. Enamus tunduvad olema talvel püügile pandud võrgud, mis pannakse püügile paaride kaupa ja nii neid paaride kaupa välja tuleb ka," lausus keskkonnaameti juhtivinspektor Ivar Veider.

"Me ei saa nüüd vahet teha selles, et kui leiame Hiina võrgu, et kas see on pärit Eestist või Venemaalt. Kindlasti kasutatakse ka Venemaal neid võrke, aga vahet teeme suurte raamvõrkudega. Nendel on natuke teine ehitus, teised materjalid, kui on Eesti omadel," sõnas keskkonnaameti peainspektor Ivo Kask.

Kogu järve igal aastal läbi ei käida ja nii otsiti ka sel aastal läbi kolmandik järvest.

"Me väga arvestame jää liikumist, kust me otsime ja see aasta valisime need piirkonnad, mis varasematel aastatel on vahele jäänud. Proovime leida neid võrke, mis on aasta või kaks tagasi kaduma läinud ja loomulikult, kui on kalurid pahatahtlikult neid võrke sisse pannud, et ka need võrgud kätte saada," lausus Kask.

Lisaks veekogus elavatele kaladele, ohustavad järve jäänud võrgud ka veesõidukite mootoreid ja kalastajate püügivahendeid. Samuti võib võrkude mikroplast jõuda kalade kaudu meie toidulauale.

"Tänapäevased võrgud on sünteetilistest materjalidest ja kui ta lõpuks sinna põhja jääb ja kala ei püüa, siis plastik laguneb mikroplastikuks ja hiljem läbi kalade jõuab meie toidulauale tagasi," ütles Kask.

Kokku toodi sel kevadel nelja päevaga järvest välja ligi 500 võrku.