"Piirid on ikka inimeste poolt paika pandud ja välja mõeldud. Loomad elavad enda igipõliste käitumismustrite järgi. Toimuvad kõiksugu ränded, eriti suurulukitel, olgu siis toitumisränne, jooksuaegne ränne, reviiri laiendus, noorloomade iseseisvumine. Kõik need ränded on tegelikult ajast aega Eesti ja Venemaa vahel toiminud," rääkis Võrumaa Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik.

Kivistiku sõnul on Võrumaa jahimehed mures, sest nendeni on jõudnud info, et ulukite läbipääsuteid piiritaristusse ei ehitata.

"Meie jahimeestena saame loomulikult aru, et see piiritara on meie riigikaitse aspektist oluline, aga kindlasti ei tohiks see käia koos sellise looduse ohverdamisega. Nähes kasvõi seda, kuidas on täna reguleeritud Tallinna-Tartu maanteel loomade ülekäigud, mõeldes meie infotehnoloogilise suutlikuse peale, siis on raske ette kujutada, et me teatud piirilõikudel ei suudaks midagi analoogset teha," leidis Kivistik.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirvalve alal Egert Belitšev selgitas, et rajatavasse piiritaritusse tulevad lõigud kuhu aeda ei ehitata, kus aga piiri valvatakse seiretehnikaga ning kus loomadel on võimalik liikuda.

"Selle pärast ei pea muretsema, sest kõikides piiriehituslõikudes on igal pool olemas vahed. Vahed on mõnes kohas pikemad mõnes kohas lühemas. Tegelikkuses on vahed olemas, loomad üle saavad. Mis puudutab Eesti poolt, siis on looduslikke kohtasid, kuhu me nii ehk naa tara ei ehita. Kui lihtsalt keegi ütleb, et loomadele ülekäike piiridele ei ehitata, siis jah, me ei ehita spetsiaalseid ülekäike, aga meil on tarades - kas enda jaoks või looduslikest tingimustest lähtuvalt - vahed sees, kus loomad tegelikult üle saavad," kinnitas Belitšev.