ETV saade "Suud puhtaks" keskendus sel nädalal kiirlaenuäri teemale, uurides, kas võlakarussell on tarbimisühiskonna paratamatu kõrvalnähtus.

Evelyn Eichhorst tõdes saates, et koroonaviiruse levik tõi kaasa suure tarbimismullide lõhkemise, kuna paljudel sissetulekud vähenesid.

"Eks me kõik tarbime. /.../ Kuna me oleme orienteeritud tarbimisele ja tarbimist õhutatakse laenudega tagant, siis ei ole keeruline võlgu jääda," sõnas ta.

Kohtutäitur Risto Sepp ütles samuti, et võlgnike kasvu taga tänavu on ka koroonaaeg. Tema sõnul on sel aastal võrreldes eelmise aastaga kohtutäiturite lauale jõudnud võlgade hulk kasvanud 30 protsenti. Võlgu jäetud väikelaenude hulk on suurenenud veel rohkem.

"Kui me räägime väikelaenudest, siis täna minule teadaolevalt on kohtumajja juba võrreldes eelmise aastaga jõudnud 40-50 protsenti rohkem nõudeid kui eelmine aasta. Ma julgen väita, et see on suuresti ka koroona teene. Me ju kõik teame, et märtsis, kui uksed lukku läksid, toimus selge teenindussfääri lukustamine ka ja sealtkaudu on ilmselt ka võlad tekkinud," selgitas ta.

Eichhorst tõi välja, et finantsinspektsiooni vaateväljas on need võlad, mis on veel kiirlaenufirmade käsitleda, kuid hapuks läinud laenud müüvad kiirlaenufirmad maha ning need liiguvad edasi inkassosse. Inkassosse jõudnud võlad aga kaovad statistikast.

"Seda finantsinspektsioon ei näe enam, sest täna inkassod tegutsevad nõnda, et neil pole vaja tegevusluba, nende üle ei pea keegi järelevalvet," ütles ta.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer kinnitas, et finantsinspektsioon tegeleb alates 2015. aastast kiirlaenude järelevalvega. Samas on sektoris liikunud nüüd fookus kiirlaenuandjatelt inkassodele, kes võlgu sisse nõuavad. "Need, kes võlgu jäävad, saavad tõsiselt raske koorma kanda ja inkasso menetlusel ilma suuremate piiranguteta suurendab neid summasid, mis inimesed on võlgu jäänud. Enne oli see kiirlaenude sektoris," lisas Tammer.

Eichhorsti sõnul ongi sellega seoses tekkinud turul kummaline olukord. "Meil on ühel pool hea järelevalvega finantsmaailm, teisel pool on väga selge seadusandluse ja järelevalvega kohtutäitur. Ja see, mis seal vahepeal toimub, ongi metsik lääs. Sest kuhu ma lähen siis kaebama, et inkasso minuga halvasti käitus? Tarbijakaitsesse või? Ütlen, et inkasso karjus mu peale? Ei ole seda," rääkis ta.

"Inkassot ei ohusta ju selle koha pealt miski. Temalt ei saa ära võtta tegevusluba," lisas ta.

Tammer kinnitas, et inkassod finantsinspektsiooni järelevalve all praegu ei ole.

Eichhorsti hinnangul puudub inimestel kohati tarbimisteadlikkus. Risto Sepp on sellega nõus. Ta tõi välja, et selle asemel, et küsida, kuidas laenufirmad nii kergesti laenu välja annavad, võiks pigem küsida, kuidas nii kergekäeliselt minnakse tarbima.

"Ma arvan, et ühiskonnas tuleks üks kontseptuaalne muudatus ellu viia ja hakata riiklikul tasemel tegelema inimeste tarbimismustrite tervislikumaks muutmisega. Me räägime küll palju tervistavatest toitudest ja elamisviisidest, miks ei võiks olla üks teadlik finantskirjaoskus, teadlik tarbimissuutlikkus, tervislik teadmine sellest?" arutles ta.

BigBanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ütles, et laene ei tohiks demoniseerida ning Eestis võiks olla positiivne krediidiregister, kust laenuandjad saaksid laenuvõtja tausta kontrollida.

"Tähtis on, et inimene ise võtaks finantskäitumise eest vastutuse. Palju aitaks positiivne krediidiregister, kus oleks näha kõik krediidikohustused, me saaks minna ja pärida. See võtaks ära keerulise olukorra, kus sa oled sattunud sinna, et võtsid ühe laenu liiga palju ja tahaks nüüd minna seda kuidagi refinantseerima või veel kuidagi juurde võtma laenu, mis on halb stsenaarium. Positiivne krediidiregister aitaks väga palju," selgitas ta.

Tammer kinnitas, et riigil on see mõttena juba töös ning tõenäoliselt see ka realiseerub.

Rahatarkuse ekspert Leonore Riitsalu ütles, et Eestis ei ole inimeste laenudega olukord võrreldes muu Euroopaga väga halb.

"Laenukoormus pole väga suur ja laenu nii palju ei võeta. Pigem on probleemid mujal - inimesed on rahaliselt suhteliselt haavatavad, sest pole rahalisi puhvreid. Pigem on probleem pikaajalises planeerimises kui laenude vastutusundetus võtmises", ütles ta.

Võlanõustaja Teele Talk-Kõdar rääkis, et põhjused, miks inimesed tarbimislaenu või kiirlaenu võtavad, on väga erinevad.

"Kuni meil on kiirlaenuettevõtjad, kelle eesmärk on toita iseenda inkassoettevõtteid või oma partnereid, nii kaua meil olukord turul ei parane ka," ütles ta.

1.12.2020 saates "Suud puhtaks" näitasime ekraanil suureks paisutatud võlanõuet, mille saates esinenud võlanõustaja sõnul oli saatnud Julianus Inkasso OÜ. Julianus Inkasso kinnitab, et ei ole sellist võlanõuet esitanud. Toimetus vabandab Julianus Inkasso ees, et ei kontrollinud võlanõude autentsust.