Mitmete elukutsete esindajad taotlevad eelisjärjekorras vaktsineerimist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ka õpetajad tahavad olla eelisjärjekorras vaktsineeritute nimekirjas. Kas see juhtub või kes selle üle otsustab, pole veel teada. Autor/allikas: Pixabay

Uudis, et esimesed koroonavaktsiinid võivad kuu lõpus saada Euroopa ravimiametilt müügiloa, aktiveeris paljude erialade esindajad, kes järjest taotlevad sotsiaalministeeriumilt enda lisamist eelisjärjekorras vaktsineeritavate nimekirja. Taotlejad kantakse nn ootelehele, ent ebaselge on, kes teeb otsuse, kas ja kes neist veel eelisjärjekorda kantakse.

Teadlastest koosnev immunoprofülaktika ekspertkogu on vastavalt rahvusvahelistele soovitustele ja standarditele koostanud nimekirja, keda hakatakse koroonaviiruse vastu vaktsineerima eelisjärjekorras.

Nimekirja kuuluvad teatud raskete krooniliste haigustega inimesed, sotsiaaltöötajad, eakad, hooldekodude elanikud ja töötajad ning esmatähtsate teenuste osutajad, kelle nimekiri tuleneb hädaolukorra seadusest: need on tervishoiutöötajad; vee, elektri, kütte, kütuse, teehoolde ja sideteenustega varustajad; maksete ja raharingluse korraldajad. Teisisõnu - nii need, kelle elud sõltuvad sellest kui ka need, kelle korraldatavatest teenustest sõltub kogu ühiskonna esmane vajadus.

See esmane nimekiri otsustati ära suve lõpus ning selle alusel löödi numbrid kokku: esmast kaitset ehk eelisjärjekorras vaktsineerimist vajab 300 000 inimest.

Riskirühmade hinnangulised suurusjärgud on järgmised: tervishoiuasutuste töötajaid ca 30 000 inimest, hoolekandeasutuste elanikud ja personal ca 25 000 inimest, vanemaealised ca 140 000 inimest, krooniliste, kaasuvate haigustega inimesed ca 80 000 ning elutähtsa teenuse osutajad ca 35 000 inimest. Kokku teeb see umbes 310 000 inimest, kuid lõplikud arvud on täpsustamisel.

Sel nädalal selgus, et kaks vaktsiinitootjat - Pfizer ja Moderna - on müügiloataotluse Euroopa ravimiametisse sisse andnud. Otsused peaksid tulema kuu lõpupoole ja positiivse otsuse korral peaks vaktsiin jõudma Eestisse jaanuaris.

Selle tulemusel aktiveerusid mitmete erialade esindusorganisatsioonid, kes leiavad, et ka nemad peaksid olema eelisnimekirjas.

Nii soovivad nimekirja lisamist nii õpetajad, hambaarstid kui ka Tallinna Linnatranspordi töötajad ehk bussi- ja trammijuhid. Viimaseid on 1300 ja põhjenduseks toovad nad selle, et peavad tööle sõidutama teisi elutähtsa teenuse osutajaid ning on vastuvõtlikud viirusele. Samuti on ühistranspordijuhtide keskmine vanus kõrge - 54.

Taotluse on teele pannud ka Viru Keemia Grupp, põhjendades seda tööga nakkusohtlikus regioonis (Ida-Virumaa) kui ka paratamatusega, et töötajad ei saa hoida füüsilist distantsi. See muudab nende hinnangul ettevõtte töötajad väga haavataks. Viru Keemia Grupis töötab 1600 inimest.

Sotsiaalministeeriumist kommenteeriti, et hambaarstid tervishoiuteenuse osutajatena on juba automaatselt vaktsineeritavate eelisjärjekorras, mistõttu nemad lisaks ei tuleks.

Ülejäänud aga kantakse nn ootelehele. Küll on aga lahtine, kes nende nimekirja lisamist otsustab, kui seda üldse täiendama peaks asutama - kas valitsus, immunoprofülaktika ekspertkogu, teadusnõukoda või ametnikud sotsiaalministeeriumist või terviseametist.

"Vaktsineerimise sihtrühmad ja järjekord võib muutuda vastavalt sellele, missuguste omadustega vaktsiinid saavad esimesena müügiloa ja jõuavad reaalselt Eestisse. Seetõttu peab olema ka vaktsineerimise korralduse plaan piisavalt paindlik," selgitas sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Eva Lehtla.

Ka riskirühmad peavad sappa võtma

Kõik - ka ka juba kaardistatud riskirühmad ja elutähtsate teenuste osutajad - niikuinii korraga oma vaktsiini kätte ei saa. Nimelt ei saabu kõik vajalikud doosid umbes 300 000 inimesele, kes eelisjärjekorda on arvestatud, korraga, vaid kvartaalse jaotuse alusel jupi kaupa. Kui suurte portsudena vaktsiini tarnima hakatakse, on tootjatega alles läbirääkimistel. Tootjad peavad läbirääkimisi pidama kõigi EL-i liikmesriikidega korraga, selgus võib saabuda nii nädala-kahe jooksul kui ka alles jaanuaris, vahetult enne tarnete algust.

Need vaktsiinid, mis Euroopa ravimiametilt jah-sõna ootavad, vajavad kahedoosilist vaktsineerimist. Pfizeri vaktiini puhul peab teine süst toimuma 21 päeva pärast esimest, teiste vaktsiinide puhul jääb kahe doosi vahe 28 või 30 päeva. Seetõttu arvestatakse vaktsineerimisel, et need, keda esmalt vaktsineeritakse, saaksid garanteeritult ka oma teise doosi kätte. See teebki seltskonna, kes esmalt vaktsiinid kätte saab, veelgi väiksemaks. Ülejäänud peavad oma aega ootama.

Sotsiaalministeerium on hinnanud, et 300 000 eelisjärjekorda kantud inimest saab oma vaktsiinid kätte poole aasta jooksul. Ülejäänutega - ka need, kes esialgu ootelehel - läheb järelikult kauem. Sest järjekord on juba riskirühmaski paratamatu.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: