"Euroopa ravimiamet teatas just, et alustas nii Moderna kui Pfizer/BioNTechi vaktsiini ametlikku hindamist. Ameti esialgse hinnangu kohaselt jõuab ta oma otsuse teha Pfizeri suhtes 29. detsembriks ja Moderna puhul on praegune indikatiivne kuupäev 12. jaanuar," rääkis Kiik Vikeraadio saates "Uudis +". Euroopa ravimiameti hinnang on aluseks Euroopa Komisjoni müügiloa väljastamisele, misjärel võib vaktsiini Euroopa Liidu riikides müüma hakata, lisas ta.

Kiige sõnul on mõlemad vaktsiinitootjad hinnanud, et on valmis alustama tuleva aasta esimeses kvartalis suuremahuliste tarnetega.

"Kui kõik läheb hästi, siis see võib tähendada seda, et järgmise aasta esimeses kvartalis on meil vajalikud vaktsiinid tervishoiutöötajate, sotsiaaltöötajate ja hooldekodude klientide vaktsineerimiseks ja saame alustada ka laiemate riskirühmade vaktsineerimisega," tõdes Kiik. Lisaks saavad esmajärjekorras vaktsiini ka vanemaealised ja teatud krooniliste haigustega inimesed ning elutähtsate teenuste osutajad.

Ministri sõnul on Eestis riskirühmas hinnanguliselt 300 000 inimest ning ravimifirmade tarnekalendri põhjal võib eeldada, et esimesel poolaastal saab Eesti neile kõigile vaktsiini pakkuda.

"Kui valmib veel mõni vaktsiin, siis saame alustada ka laiemat pakkumist teistele elanikkonna rühmadele," lisas Kiik.

Lutsar: veetkem jõulud kitsalt koduse pere ringis

Valitsuse teadusnõukoja juhi, professor Irja Lutsari sõnul võtab Euroopa ravimiameti sõltumatu ekspertiis paratamatult aega, enne kui müügiluba mõnele vaktsiinile antakse, mistõttu enne jõule vaktsiinide müügilejõudmine realistlik pole.

"Me isegi ei tea, milline neist kõige parem on, aga võtame selle, mis esimesena kohale jõuab," iseloomustas Lutsar vaktsiiniootust. "Mis on ühel hea, on teisel ilmselt natuke kehvem ja vastupidi. Ootame raportid ära."

Lutsari sõnul on oluline, et kogu maailmas võimalikult palju inimesi ära vaktsineeritaks, ainult nii saab koroonaviiruse globaalsele levikule piiri panna. Paratamatult võtab nii suurte inimhulkade vaktsineerimine aga aega.

Seni soovitab Lutsar inimestel enesepiiranguga tegelda ja vältida kohtumisi sõpruskondades. Ka jõulud tuleks tänavu veeta ainult oma koduse pere ringis ja vältida sugulaste läbisõitmist ja igas seltskonnas pühade tähistamist.

Eestil seitse lepingut

Eesti on sõlminud eelostulepingu kokku seitsme koroonavaktsiine valmistava ravimifirmaga: AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna lepingutega. Euroopa Liidu ühishankes on Euroopa Komisjonil sõlmitud leping ka vaktsiinitootjaga Sanofi, millega Eestil on võimalik liituda hiljem. Läbirääkimised on käimas veel ka vaktsiinitootjaga Novavax.

AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini 600 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga 300 000 inimesele, CureVaci lepinguga 330 000 inimesele, Moderna lepinguga umbes 117 000 inimesele.

Eesti on aasta lõpuks vaktsiinide vastuvõtuks valmis

Kiik kinnitas, et Eesti aasta lõpuks vaktsiinide vastuvõtuks valmis. Selle korraldamiseks moodustatud töörühm on koos käinud juba mõnda aega ja varasemalt on juba kuid tervishoiusektori osapooled - ravimiamet, sotsiaalministeerium, terviseamet, haigekassa - debatte pidanud.

"Detsembris tuleb täpselt paika panna kõik logistika, eelkõige see, mis puudutab kõrgema nõudlikkusega vaktsiinide ladustamist, hoiustamist - see saab olema terviseameti ladu, kuhu need keskselt toimetatakse," rääkis Kiik.

Tema sõnul vajab Eesti täiendavalt juurde külmutusseadmeid, mille soetamiseks on ka valitsus raha eraldanud ja need peaksid kohale jõudma veel detsembris.

"Ehk et kui jaanuaris on kas üks või kaks vaktsiini saanud Euroopa ravimiametilt positiivse hinnangu ja Euroopa Komisjonilt müügiloa, siis meil on võimekus asuda neid tarneid kohe vastu võtma," kinnitas sotsiaalminister.

Kiik rääkis, et vastavalt lepingutele on tootja kohustus vaktsiinid riikidesse kohale tarnida ning Eesti võimude töö algab nende vastuvõtmisest ja haiglatele, tervishoiutöötajatele, perearstikeskustele laialijagamisega.

"Vaktsineerimise korraldamiseks on esmajärjekorras kavas kasutada juba toimivaid süsteeme – haiglad, hooldekodud, perearstikeskused," ütles Kiik.

Vaktsineerimine maksab Eestile 30 miljonit

Kiik rääkis ka, et esialgse info kohaselt lapsi vaktsineerima ei hakata, kuna vaktsiini ei ole laste suhtes uuritud. Muud võimalikud erisused vaktsiini kasutamisel selguvad müügiloa andmise käigus, lisas ta.

Ministri sõnul võiks Eesti sõlmitud eelkokkulepetega siia jõuda umbes kaks miljonit doosi vaktsiini, kuid kuna eri firmade vaktsiinid valmivad eri ajal, siis saab vaktsineerimise käigus neid koguseid muuta. "Tootjad on erineva võimekusega. Kõik seitse lepingut kokku tagaksid vaktsineerimise võimaluse pooleteistkordsele Eesti elanikonnale, ehk umbes kahele mljonile. Seega kas osadest lepingutest loobume või müüme vaktsiini edasi. Teatud juhtudel on võimalus ka seda annetada, lähipiirkonna riikidele Euroopas või mujal," rääkis Kiik.

Kõik vaktsiinidega seotud kulud - soetamine, tarvikud, logistika - läheb kokku maksma suurusjärgus 30 miljonit eurot, ütles Kiik. Täpsem kulu selgub hiljem ja see sõltub ka sellest, kui paljud soovivad lasta ennast vaktsineerida, kui palju vaktsiinist Eesti müüb ja muudest detailidest.

Vaktsiinide jaanuaris saabumine väga tõenäoline

Kiik rõhutas ka, et tõenäosus selleks, et vaktsiinid juba jaanuaris Eestisse jõuavad, on väga suur: "Euroopa ravimiamet ei oleks seda eelinfot muidu välja andnud. Teatavasti on Pfizer juba läbinud eelhindamise protsessi ehk alustanud oma uuringutulemuste ja dokumentde esitamist ravimiametile. Kui mingeid probeeme ei ilmne, siis kuupäevad lubavad loota, et aasta lõpuks või aasta esimestel päevadel Pfizer ja jaanuari keskel Moderna saavad müügiloa."