Eero Merilind: laenurahaga võiks rahvale tervist juurde osta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eero Merilind
Eero Merilind Autor/allikas: ERR

Paljud riigid on võtnud jõuliselt laenu ning alles hiljuti tuli teade, et Saksamaa kaalub samuti suuremahulise laenu võtmist. Ajal, mil koroonakriis on jätmas elule ja majandusele suurt jälge, tuleb olla eriti mõistlik ning kaaluda, kas tulla toime oma rahadega või hakata raha juurde laenama, kirjutab Eero Merilind.

Kui laenuraha on odav ja lihtsalt kättesaadav, tasub laenata just nende valdkondade arenguks, milles tavainimene on haavatav ja loodetav kasu kõige suurem. Aga mille alusel siis teha otsuseid, kas laenuga toetada Eesti vereringet – ettevõtteid, aju, teadust ja ülikoole; või hoopis lihaseid – maanteid, ühistransporti, rongiliiklust, kiiret internetti ning viia sellega Eesti inimeste tervis paremale järjele?

Alustada tuleb sellest, et Eesti tervishoiusüsteem on paratamatult endise Nõukogude Liidu pärandiga – siin on suuri haiglahooneid, mis asuvad linna piiridest väljas. Sellised haiglad on ehitatud omal ajal suure sõja otstarbeks. Praegu aga vaevlevad need haiglad arstide ja patsientide puuduses.

70 protsenti Eesti arstidest töötab haiglates, 51 protsenti neist töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning Tartu Ülikooli Kliinikumis, 31 protsenti tegutseb keskhaiglates ning ülejäänud maakonnahaiglates. Perearstidena praktiseerib 30 protsenti arstidest, samal ajal, kui mujal Euroopas on perearstide osakaal 40 – 55 protsenti.

Suur puudus on õdedest ja abipersonalist. Perearsti meeskond peaks olema suurem: tuleb jõuda olukorrani, kus enamus terviseprobleemidest leiaks lahenduse esmatasandis.

Kui panustaks Eesti rahva tervisele?

Kui võtta laenuraha tervishoiusüsteemi, siis eesmärgiga, et Eesti rahvas oleks tervem. Tõusma peab kvaliteetselt (tervelt) elatud eluaastate arv ning ka üldine eluiga. Laenurahadega hoonete ehitamise ja aparatuuri soetamise asemel võiksime kaaluda meditsiinipersonali õpetamist-motiveerimist.

Samuti võiks panustada koroonakriisis tööta jäänud inimeste ümber- ja täiendõppeks, et nad oleksid suutelised võtma üle abitööd nagu terviselogistik, infotehnoloog, kliiniline sekretär, tervisenõustaja. Need inimesed aitaks muuta tervishoiusüsteemi inimsõbralikumaks.

Eesti peab kokku leppima, kus ja missuguseid terviseteenuseid pakutakse. Võib-olla on mõistlik kvaliteedi ja ka kulude kokkuhoiu mõttes rajada üks korralik kompetentsikeskus, kus on hea aparatuur ning motiveeritud personal. Eestis napib sageli arste ja ka patsiente mitme sarnase teenuse osutamiseks, seetõttu võiks kaaluda Balti riikide koostööd, mis hõlmaks näiteks patsiendihotelli ja transpordi kompenseerimise süsteemi.

Laenuraha eest saaks korraldada ka haiglavõrgu ja esmatasandi kaasajastamist ning lahendada praeguses koroonakriisis välja tulnud kitsaskohad. Eesmärk oleks tagada nii kriisi kui ka mittekriisi tingimustes kvaliteetne ning kättesaadav arstiabi kõigile Eesti elanikele.

Digitiiger vajab äratamist

Tervisepöörde aluseks peavad olema digilahendused, mis aitavad inimesel aru saada, kui tõsine tema tervisehäda on, pakkudes seejärel kiiret abi. Kui me räägime innovatsioonist, siis terviseinfosüsteem tuleb viia järgmisele tasemele, et selles olevad terviseandmed oleksid lihtsasti otsitavad ja seostatavad.

Kiiresti tuleb valmis teha inimese terviseplatvorm (tervise jälgimise ja nõustamise süsteem), mis seob nutiseadmete info, arvestab geeniinfot ning individuaalseid eripärasid.

Eestis on hulgaliselt kaugkonsultatsioone pakkuvaid portaale, mis tuleks muuta kättesaadavaks ja integreerida näiteks telekommunikatsioonifirmade lahendustesse, nii et Telia või Elisa telekanalitega oleks digiboksis kohe olemas ka arstiga suhtlemise võimalus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professori Jaak Vilo arvates on tervishoius tänu digilahendustele võimalik kokku hoida miljardeid eurosid. Nii suure kokkuhoiu saavutamiseks tasub laenata miljoneid ja isegi sadu miljoneid eurosid.

Keerulisel ajal tuleks leida investeerimisvõimalusi, et olla pandeemia lõppedes valmis suurenenud terviseabi nõudluseks. Eestil oleks potentsiaali välispatsientide siia meelitamiseks ning ravimiseks. Valdkonnad, mis võiks sellest kinni haarata, oleks päevakirurgia, kosmeetiline kirurgia ning täppisuuringud. Eestis on samuti suur teaduspotentsiaal vaktsiinide väljatöötamiseks ning ka see on investeeringuvääriline ettevõtmine.

Riigi poolt toetavad tervishoiu innovatsiooni sotsiaalministeeriumi ja haigekassa. Üks hea eeldus on aga veel, nimelt on Eestis olemas tervishoiuinnovatsiooni klaster Connected Health. Kvalitatiivse hüppe tegemiseks võiks toetada eraalgatust ning kindlasti osaleda ka EXPO ülemaailmsetelt näitustel.

Kuigi praegu läheb palju energiat pandeemiaga toimetulekuks, ei saa hetkekski silmist lasta pikaajalisi plaane. Need ei kao kuhugi ja koroonaviirus neid ei võta, võib-olla hoopis süvendab. Tervise Arengu Instituudi andmeil kaotas Eesti rahvastik 2019. aastal 413 226 eluaastat. Selle numbri kärpimise nimel tasub pingutada ja panustada.

On hetki, mil riigil tuleb kaaluda, kas ja kuhu raha kulutada. Pakun, et tervisevaldkonda paigutatav raha on investeering ning kui suudame selle abil parandada Eesti rahva tervist ning elavdada majandust, on laenuraha eesmärk täidetud ja olemas.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: