Raport: ilma reformideta jõuab Eesti tervishoid peagi kriisi

Kiirabitöötaja kaitseriietuses. Foto on illustratiivne.
Kiirabitöötaja kaitseriietuses. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Eesti tervishoiusüsteem jõuab lähiaastatel rahastuskriisi, kui riik ei suurenda selle tulusid ega reformi selle toimimist, selgub Arenguseire Keskuse kolmapäeval avaldatud raportist.

"Rahastuskriis Eesti tervishoius jõuab kätte juba lähema viie aasta jooksul ja haigekassa puudujääk suureneb aastaks 2035 kuni 900 miljoni euroni aastas," ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust, tõdes raporti esitlusel osalenud sotsiaalminister Tanel Kiik.

Danilovi sõnul vajab Eesti tervishoiusüsteem olulist lisaraha, sest rahvastiku vananemise ja tööealiste arvu vähenemise tõttu kasvavad kulud kiiremini kui tulud. Sama tõdes ka Kiik: "Tööealise elanikkonna vähenemine ja paindlike töövormide lisandumine ei suuda tagada pikemas plaanis ravikindlustuseks piisavalt tulusid. Seetõttu ei ole vaid sotsiaalmaksu laekumisel põhinev ravikindlustuse süsteem jätkusuutlik."

Raportist selgub, et Eestis on oodatav eluiga küll viimase 20 aastaga kaheksa aasta võrra kasvanud, kuid tervena elatud aastate arvult on Eesti arenenud riikide hulgas viimaste seas; Eestis on ravikindlustamata inimeste osakaal kuus protsenti, mis on OECD riikide seas üks kõrgeimaid näitajaid; Eestis on Euroopa riikide seas kõige kõrgem rahuldamata arstiabi tase; Eesti omaosaluse ja vabatahtliku kindlustuse osakaal tervishoiukuludes on küll Euroopas keskmiste seas, kuid selle tase - 25 protsenti - on siiski jõudnud rahvastiku tervise arengukava maksimaalse piirini, selgub raportist. "Kui omaosalus suureneb samas tempos viimaste aastatega, võib see 2035. aastaks jõuda 50 protsendini," tõdevad raporti koostajad.

Tervishoiu arengu neli stsenaariumi

Raportis esitatakse Eesti tervishoiu neli võimalikku arengustsenaariumi, millest baasstsenaariumi ehk tervisekindlustussüsteemi samaks jätmisel prognoositakse haigekassa eelarve jõudmist 900 miljoni euro suurusesse defitsiiti aastaks 2035. Sellise asjade kulgemise korral tervisekindlustuse katvus rahvastikus ei laiene ja täiendavaid riigi poolt kaetavaid teenuseid ei lisandu. Rahvatervise olukord halveneb ning inimeste keskmine omaosalus kahekordistub.

Stsenaariumi "Pool rehkendust" tähendaks tervisepööret, kuid moodne tehnoloogia ravis ei pruugi kogu ühiskonnani jõuda. Samas oleks siiski olemas kõiki kattev esmatasandi tervishoid koos soodusravimitega. Inimeste omaosalus jääks 342 eurole 2019. aasta hindades, haigekassa puudujääk kaetakse riigieelarvest. Sellisel juhul lisanduks haigekassa kuludele 19 miljonit eurot aastas 2021. aasta hindades. Tervisepöörde all peetakse silmas inimeste senisest suuremat vastutust enda tervise hoidmisel.

Stsenaarium "Pragmaatiline maailm" täitumisel toimuks samuti tervisepööre ja ravis võimaldatakse kõigile uue tehnoloogia rakendamine ning üldine tervisekindlustus koos eraõigusliku omaosaluse kindlustusega. See tähendaks tööealistele 570 – 820 euro suurust erakindlustuse makset 2019. aasta hindades, kusjuures laste ja pensioniealiste kindlustusmakset subsideerib riik. Nii lisanduks haigekassa kuludele 79 miljonit eurot aastas 2021. aasta hindades.

Nende kahe stsenaariumi korral rahvatervise olukord keskmisena küll paraneb, kuid tervisealane ebavõrdsus võib süveneda, tõdevad raporti autorid.

Rahvatervise jaoks parima tulemuse annab stsenaarium "Tervishoiu unelm", kus viiakse sisse üldine riiklik tervisekindlustus ning laiendatakse oluliselt kaetavate teenuste valikut. Sel juhul vajab tervishoiusüsteem baasstsenaariumiga võrreldes lisaraha veel ligikaudu 200 miljonit eurot aastas.

Rõhk inimeste tervisekäitumise parandamisele

Raportis tuuakse esile, et ravisüsteemi mõju rahvatervisele on tegelikult suhteliselt väike - meditsiin moodustab 11 protsenti rahvatervise lõpptulemusest. Samas sotsiaalse keskkonna osakaal on 24 protsenti, füüsilise elukeskkonna osa seitse protsenti, geneetika ja pärilikkuse osa 22 protsenti ning tervisekäitumise ja elustiili osa 36 protsenti.

Tallinna Maraton. Inimeste tervisekäitumise mõju on nende tervisele on märksa suurem kui meditsiinil. 

Sellest tulenevalt peaks Eestis püüdma muuta inimeste tervisekäitumist. "Parem tervisekäitumine tähendab lisaks individuaalse tasandi heaolu tõusule ka rahalist võitu. Näiteks kaotati Eestis 2016. aastal alkoholist põhjustatud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu ligi 51 300 eluaastat. Kui aastane kaotatud eluaastate arv väheneks 40 000 eluaasta peale, paraneks inimeste heaolu ja riik võidaks sellest ligikaudu 700 miljonit eurot aastas," tõdevad raporti autorid. "Samas suurusjärgus on ka suitsetamisega kaasnevate haiguste tõttu kaotatud eluaastad ja nende hind," lisatakse ülevaates.

Täiendava raha leidmine nõuab muutusi

Arenguseire keskuse raporti koostajad tõdevad, et tervishoiu senine rahastussüsteem on tuginenud töisele tulule ja seetõttu on see olnud ümberjaotav – suurema sissetulekuga inimesed maksavad tervishoiu eest suhteliselt enam. Viimaste aastate suurenenud omaosalus tervishoiu rahastamises ning kasvanud siirded riigieelarvest, kus tarbimismaksude osakaal on suur, tähendab seda, et rahastamine on muutunud vähem progressiivseks ehk tervishoiu rahastamise suhteline koormus on liikunud kõrgema sissetulekuga inimestelt enam madala sissetulekuga inimestele.

Omaosaluse kõrget määra Eesti tervishoius rõhutas ka sotsiaalminister Kiik ning välistas selle edasise suurendamise. "Eesti tervisesüsteemis saavutatakse suhteliselt madalate kuludega võrdlemisi häid tulemusi, kuid teravaks probleemiks on ebavõrdsus tervises, mida tingib kasvav omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel. Kuna Eestis on leibkondade omaosalus juba praegu tervishoiukuludes rahvastiku tervise arengukavas seatud maksimum piiri lähedal, ei saa elanikkonna omaosaluse suurendamine olla lahendus tervishoiu rahastamise jätkusuutlikumaks muutmisel," rõhutas Kiik.

Minister tõi esile, et inimeste omaosalus on kasvanud kiiremini kui avaliku sektori panus tervishoidu ning see tähendab tema sõnul, et rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja ennekõike suurendada avaliku sektori panust.

Keskuse analüütikud pakkusid välja kolm võimalust täiendava raha leidmiseks tervishoidu.

Esimesena tuuakse välja võimalus jagada edaspidi sotsiaalmaksu maksmine töötaja ja tööandja vahel. Sellega lisanduks 187 miljonit eurot aastas, 2020. aasta haigekassa kulutasemega saaks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa langeda 13 protsendilt 11,6 protsendini, kuid inimeste netotulu samaksjäämiseks peaks tulumaks langema 20 protsendilt 19,5 protsendini.

Teise võimalusena pakutakse raportis võimalust maksta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ka muude tulude nagu dividendid, hüvitised ja renditulu pealt. Sellega lisanduks haigekassale 183 miljonit eurot aastasning haigekassa kulutasemega saaks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa langeda 11,4 protsendini. Inimeste netotulu samaksjäämiseks peaks tulumaks langema 19 protsendini.

Kolmandaks soovitatakse kaaluda uute eraldiste tegemist, näiteks alla 19-aastaste eest. Nii lisanduks 244 miljonit eurot aastas 2020. aasta baasil arvutatuna ja haigekassa praeguse kulutasemega saaks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa langeda 11,4 protsendini.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: