Arstide liit: Eesti meditsiinisüsteem toimib tänu meedikute ülekoormusele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Põhja-Eesti regionaalhaigla eriolukorra ajal
Põhja-Eesti regionaalhaigla eriolukorra ajal Autor/allikas: Aivar Kullamaa/PERH

Tervishoiutöötajate puudusest, pensionieas arstide suurest osakaalust ja napist järelkasvust on palju räägitud, kuid probleemide lahendamiseks vähe tehtud, märkis arstide liit laupäeval tehtud avalduses.

Avalduses nenditi, et riigi juhtimises ja kogu ühiskonna mõtteviisis on vaja muutust, et väärtustada arstide ja õdede tööd senisest palju paremini.

"Kogu maailm mõistab täna paremini kui kunagi varem, et tervis on kallis. Märgatakse arste, õdesid, politseinikke, päästjaid, õpetajaid ja paljusid teisi, kes ei saa jääda kodukontorisse. Nad on eesliinil alati, mitte ainult epideemia ajal," seisis avalduses.

Arstide liidu sõnul on tervishoiutöötajate puudusest, pensionieas arstide suurest osakaalust ja napist järelkasvust on palju räägitud, kuid probleemide lahendamiseks vähe tehtud.

"Meie meditsiinisüsteem toimib tänu arstide ja õdede ülekoormusele ning mitmel kohal töötamisele. Hädaolukorraks lisaressursse ei ole. Riigi arenguseire keskus raporteeris, et tervishoiu rahastuskriis jõuab kätte juba lähema viie aasta jooksul," kirjutati avalduses.

"Praegu tõdeb valitsus, et rohkem voodikohti ja hingamisaparaate ei aita patsiente, kui ei jätku ravijaid. Soovime, et see mõistmine jääb püsima ka koroonajärgsel ajal, tervishoidu hakatakse rahastama kestlikult ja riigieelarves seatakse prioriteediks investeeringud inimeste tervisesse," märkisid arstid pöördumises.

Arstide liidu üldkogu avalduse täistekst:

"Kogu maailm mõistab täna paremini kui kunagi varem, et tervis on kallis. Märgatakse arste, õdesid, politseinikke, päästjaid, õpetajaid ja paljusid teisi, kes ei saa jääda kodukontorisse. Nad on eesliinil alati, mitte ainult epideemia ajal. Riigi juhtimises ja kogu ühiskonna mõtteviisis on vaja muutust, et väärtustada nende tööd senisest palju paremini.

Tervishoiutöötajate puudusest, pensionieas arstide suurest osakaalust ja napist järelkasvust on palju räägitud, kuid probleemide lahendamiseks vähe tehtud. Meie meditsiinisüsteem toimib tänu arstide ja õdede ülekoormusele ning mitmel kohal töötamisele. Hädaolukorraks lisaressursse ei ole. Riigi arenguseire keskus raporteeris, et tervishoiu rahastuskriis jõuab kätte juba lähema viie aasta jooksul.

Praegu tõdeb valitsus, et rohkem voodikohti ja hingamisaparaate ei aita patsiente, kui ei jätku ravijaid. Soovime, et see mõistmine jääb püsima ka koroonajärgsel ajal, tervishoidu hakatakse rahastama kestlikult ja riigieelarves seatakse prioriteediks investeeringud inimeste tervisesse.

Viimastel aastatel on arstide välismaale tööle minekut oluliselt vähendanud kollektiivlepinguga tagatud palga- ja töötingimuste paranemine. See järjepidevus ei tohi katkeda. Samuti vajavad tervishoiutöötajad turvatundeks paremaid sotsiaalseid tagatisi töövõime kaotuse korral, kuna lisaks nakkusohule on ravitöös teisigi riske.

Eesti tervishoiusüsteem on seni koroonakriisis hakkama saanud. Sellele on kaasa aidanud kogu rahvas. Täname kõiki inimesi, kes hoiavad ennast ja teisi ega kuula libaõpetusi. Tunnustame teadlasi riigijuhtide targa ja väsimatu nõustamise ning riigijuhte nende nõu kuulda võtmise eest. Imetleme välitestijate ja terviseameti koroonadetektiivide töövõimet ning kiidame ajakirjanike panust inimeste harimisel epidemioloogia ja biostatistika kiirkursustega.

Tervist mõjutavad kõige rohkem meie igapäevased valikud. Muudame uueks normiks, et ei lähe haigena tööle, kooli ega seltskonda. Valitsus tegi õige otsuse maksta haigushüvitist alates teisest päevast. Kutsume tööandjaid üles tasustama ka esimest päeva, eriti nakkushaiguste korral.

Arstide liit on uhke kõigi kolleegide üle, kes kohanesid päevapealt ümbertõstetud osakondade ja ebamugava kaitseriietusega ning läksid appi teiste raviasutuste tervishoiutöötajatele. Keerulises olukorras oleme toime tulnud kaugvastuvõttudega ja omandanud uued ravijuhendid. Arstitudengid ja residendid aga leiutasid koostöös õppejõududega uusi paindlikke õppevorme, et arstide ettevalmistus ja tuleviku arstiabi kvaliteet ei kannataks. Need kogemused aitavad toime tulla nii praeguse epideemia kui võimalike tulevaste hädaolukordadega.

Järgmisel aastal tähistab Eesti Arstide Liit juubelit. 100 aastat ühistegevust kinnitab, et saame alati toetuda üksteisele ja tänu sellele võivad meile loota ka patsiendid."

Arstide liidu üldkogu toimus laupäeval veebi vahendusel.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: