Riigikogu otsusega pikendati alates 2021. aasta 1. jaanuarist kaitseväe kasutamise tähtaega Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis järgmise aasta 31. detsembrini ning vähendati isikkoosseisu ülempiiri kuni 75 kaitseväelaseni.

Samuti pikendatakse 31. detsembrini kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahvusvahelisel rahuvalvemissioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) ning kuni kümne kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Malis.

Otsus näeb samuti ette pikendada kaitseväe kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA 31. detsembrini ning vähendada kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni viie kaitseväelaseni.

Riigikogu otsustas pikendada ka kuni kuue kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias 31. detsembrini.

Samuti pikendati kaitseväe kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 31. detsembrini ning vähendati missioonil kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni kümne kaitseväelaseni.

Riigikogu otsustas pikendada ka kaitseväe kasutamise tähtaega NATO missioonil Iraagis 31. detsembrini ning suurendada kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel missioonil kuni 40 kaitseväelaseni.

Samuti otsustati panustada kuni 46 kaitseväelasega NATO juhitavale väljaõppe- ja nõustamismissioonile RSM Afganistanis alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Riigikogu otsus näeb ette kasutada kuni kuut kaitseväelast alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini.

Euroopa Liit käivitas 22. juunil 2015 Vahemere keskosas sõjalise operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia, tõkestamaks ja ennetamaks inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike tegevust ning põgenike hukkumist teekonnal üle Vahemere Euroopasse.

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" näeb ette kasutada alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini vajaduse korral kuni 70 kaitseväelast NATO reageerimisjõudude NRF koosseisus ja kuni 200 kaitseväelast NATO valmidusinitsiatiivi koosseisus ÜRO põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Samuti otsustas riigikogu, et kasutada saab vajaduse korral kuni 50 kaitseväelast 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini NATO või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval ÜRO põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" näeb ette kasutada vajaduse korral kuni 24 kaitseväelast alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus ÜRO põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.