Autorikaitsjatel ei õnnestunud ligi 50 miljonit eurot kassetitasu nõuda
Riigikohus otsustas kolmapäeval mitte võtta menetlusse ei valitsuse ega ka autorikaitsjate kaebusi, millega jõustus nii-nimetatud kassetitasu vaidluses ringkonnakohtu otsus. Seega ei saa autorikaitsjad viie aasta eest 48,5 miljonit eurot, nagu nad nõudsid, kuid riik peab siiski välja käima 3,4 miljonit eurot.
Nii-nimetatud kassetitasu on justkui kompensatsioon autoritele selle eest, et nende teostest tehakse oma tarbeks legaalseid koopiaid. Näiteks kasseti ümbersalvestamine, CD-plaadi kopeerimine arvutisse või DVD ümbersalvestamine. Illegaalne kopeerimine, näiteks internetist, ei kuulu hüvitamisele. Samuti voogedastusplatvormidest lokaalne salvestamine on kaetud teiste lepingutega.
2017. aastal Kantar Emori poolt läbi viidud uuringu "Eesti elanike muusikakuulamise harjumused märts 2017" kohaselt kasutas toona kaheksa protsenti Eesti inimestest mõnd füüsilist meediumit. See ei tähenda, et kõik need kaheksa protsenti neid füüsilisi kandjaid ka oma tarbeks kopeeriks.
Üheksa autorikaitseorganisatsiooni, Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, MTÜ Eesti Esitajate Liit, MTÜ Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate Liit, MTÜ Eesti Lavastuskunstnike Liit ja Eesti Näitlejate Liit nõudsid riigilt, et neile on legaalse kopeerimise eest liialt vähe makstud ja sellest lähtuvalt kahjuhüvitist. Kokku 48,5 miljonit eurot.
Seda seetõttu, et neile ei maksta kassetitasu muu hulgas mobiiltelefonide, televiisorite, tahvelarvutite, sülearvutite, lauaarvutite ja eraldi kõvaketaste, mälupulkade, digibokside ja muu sellise pealt.
Tallinna halduskohus mõistis möödunud aasta novembris autorikaitsjatele hüvitist pisut üle 800 000 euro. Nii riik kui ka autorikaitsjad kaebasid selle edasi. Autorikaitsjad tahtsid raha juurde ja riik ei tahtnud sedagi maksta.
Riik ütles, et kui näiteks võtta aluseks Lätis 2019. aastal tehtud uuring, siis näiteks 88,3 protsenti küsitletutest ütles, et nad mitte kunagi ei kopeeri mingit muusikat oma telefonidesse. Protsent vastanutest, kes iganädalaselt muusikat oma telefoni kopeerivad, oli 1,3 protsenti. Riigi esindajad ütlesid toetudes Eesti kasutuse sarnasusele, et üldiselt selgelt alla 10 protsendi mobiiltelefonide kasutajatest kopeerivad sellesse mingit sisu.
Autorikaitsjad ütlesid oma apellatsioonis, et kuna näiteks telekad, mobiiltelefonid, arvutid, kõvakettad, mälupulgad ja muu selline on kasutatavad teoste reprodutseerimiseks, ei ole täiendavalt vaja hinnata seda, kui palju neid faktiliselt kasutatakse kopeerimiseks. Tarbimisharjumusi ei tule arvesse võtta ning selle kaudu ei saa osasid seadmeid välistada ega tasu suurusi vähendada, märkisid autoriühingud.
Ringkonnakohus, mille otsus nüüd kehtima hakkas, leidis, et autoriõiguste omanikele on mingi kahju tekkinud. Samas märkis kohus, et voogedastusplatvormide kasutamine on märgatavalt kasvanud ja sellest lähtuvalt hüvitise aluseks olevat isiklikku kopeerimist on ajas aina vähem.
Siiski hüvitise määramisel võttis ringkonnakohus aluseks justiitsministeeriumis välja töötatud seaduseelnõu, mis hakkaks tulevikus erinevatelt seadmetelt maksma otse autorikaitsjatele erinevaid summasid. Arvutitelt, telefonidelt, televiisoritelt, mälukaartidelt ja muult selliselt.
Ringkonnakohus määras oma arvutuses veel erinevaid komponente arvutades kogusummaks koos viivistega 3,4 miljonit eurot. See teeks aastas autorikaitsjatele makstavaks kassetitasuks 0,45 eurot ühe Eesti inimese kohta.
Kuigi tegemist oleks summaga, mis jääks liikmesriikide keskmisest, 1,15 eurost ja mediaankeskmisest 1,06 eurost, allapoole, ei erineks see märgatavalt nende liikmesriikide näitajatest, mis jäävad alla keskmise, märkis ringkonnakohus.
Autorikaitsjate esindaja oma pressiteates jätkuvalt sellega ei rahuldu. "Eesti loomeinimestel on õigus hüvitisele summas, mis on vähemalt Euroopa Liidu keskmine," ütles ühinguid esindanud advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat ja partner Priit Lätt.
Valitsus peab ringkonnakohtu otsuse täitma 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates ehk hiljemalt 7. jaanuariks.
Autorikaitsjatel on eraldi võimalik nõuda hüvitist 2019. ja käesoleva aasta eest. Lisaks on riigikogu menetluses seadusmuudatus, millega on autorikaitsjatel võimalik tulevikus saada osa salvestamisvõimalusega tehnika müügist.
Toimetaja: Huko Aaspõllu