Eelmisel nädalal saatsid Eesti kaubandus-tööstuskoda ning Eesti kaupmeeste, Eesti e-kaubanduse ja Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidud justiitsministeeriumile kirja, milles leidsid, et iga salvestusvõimalusega seadme pealt makstava erakopeerimistasu ehk nn kassetitasu tõstmine ei ole mõistlik.

Hetkel tuleb maaletoojatel iga süle-, tahvel- ja lauaarvuti ning nutitelefoni eest maksta 3,5 eurot, salvestusfunktsiooniga teleri eest 4, kõvaketta ning mp3-mängija eest 3, mälukaardi ja -pulga eest 0,50 ning tühja CD-plaadi eest 0,03 eurot hüvitist.

Muudatusega peaks edaspidi iga nutitelefoni eest maksma 6 , arvuti eest 4, teleri eest 4,5 ning välise kõvaketta eest 3,5 eurot. Ülejäänud summad jääksid samaks.

Ettevõtlusorganisatsioonid leidsid kirjas, et olgugi, et autoritele tuleb maksta õiglast hüvitist, sest nende poolt loodud loomingut on lubatud reprodutseerida isiklikeks vajadusteks, siis peab hüvitise maksmise lahendus olema turu suhtes õiglane.

"Tasumäärade tõstmine ei ole turu ega tarbijate suhtes õiglane ega põhjendatud, sest erakopeerimise tarbimisharjumuste küsitluse tulemused näitavad selgelt, et inimesed teevad üha vähem koopiaid muusikast ja audiovisuaalsetest teostest," leidsid nad.

Kuna muusikast ja audiovisuaalsetest teostest koopiaid tegevate inimeste osakaal on vähenenud samas suurusjärgus tarbijahinnaindeksi kasvuga, siis ei saa tasumäärade tõstmist põhjendada tarbijahinnaindeksi muutusega, seisis kirjas.

Ettevõtjate sõnul mõjutaksid uued määrad eelkõige ausaid turuosalisi, sest elektroonikaseadmete pealt makstava tasu kontrollimine ei ole piisav ning veebiplatvormid, kes internetist Eestisse seadmeid müüvad, lisatasu ei maksa.

Lisaks selgus kirjast, et ettevõtlusorganisatsioonid on ministeeriumiga kohtuda soovinud juba 14. aprillist, ent seni ei ole neile vastatud.

Autorite ühingu sõnul peaks hüvitis olema isegi suurem

Eesti autorite ühingu juhi Mati Kaalepi sõnul peaks kassetitasu tõstma ja märksa rohkem, kui täna planeeritud.

"Praegu on plaanis tõsta ainult nutitelefonide osa, aga seda peaks suuremas mahus tõstma nii tahvelarvutite kui ka sülearvutite puhul. Põhjuseid selleks on mitmeid, alates sellest, milline on olnud elukalliduse tõus ja kuidas on muutunud tarbimisharjumused," ütles Kaalep ning lisas, et seda toetavad ka uuringud.

See, et hüvitiste tõstmine loob ebaausa konkurentsieelise internetis tegutsevatele välisettevõttedele ei pea Kaalepi sõnul vett.

"Vaadates, kui suur on e-kaubanduse maht ja võrreldes, kui suur osakaal on e-kaubandusest tarbeelektroonikal ja omakorda, kui suur on sellest nende seadmete osakaal, mille pealt peab erakopeerimise tasu maksma, siis jõuame suurusjärguni kaks-kolm protsenti kogust e-kaubanduse mahust," sõnas Kaalep.

Tema sõnul ei saa eeldada, et välisriikide e-kaubanduse maht neis tootegruppides, mille pealt erakopeerimise tasu kogutakse, mõjutab olulisel määral konkurentsiolukorda kohalike maaletoojate vahel.

Eesti autorite ühing ning teised loomeliidud on ka varem kritiseerinud senist kassetitasu ning on sellega mitu korda kohtusse pöördunud.

2016. aastal võitsid asutused kohtus riiki ning neile mõisteti välja 831 416 eurot hüvitist. Neli aastat hiljem, 2020. aastal, nõudsid liidud riigilt üle 50 miljoni eurot hüvitist, millest saadi kohtu otsusega kätte 3,4 miljoni eurot.

2025. aastal koguti Eestis kassetitasu kokku 2 276 737 eurot.