Ülemkogu naaseb kevadel teema juurde lisasuuniste andmiseks, enne kui Euroopa Komisjon juunis 2021 õigusaktide ettepanekud esitab.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on uue eesmärgi seadmine aastaks 2030 väga oluline selleks, et jõuda mõistlikuma tempoga aastaks 2050 Euroopas kliimaneutraalsuseni, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Ratase sõnul on väga oluline, et 30 protsenti tulevasest pikaajalisest eelarvest ja taaskäivitamise kavast kokku on suunatud just kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks.

Eestile on keskkonna- ja kliimamõju vähendavateks tegevusteks kokku 3,3 miljardit eurot. See sisaldab ka uue loodava õiglase ülemineku fondi tuge suurusjärgus 340 miljonit eurot, mis on vajalik eelkõige muutuste saavutamiseks Ida-Virumaal. Möödunud nädalal otsustas valitsus konkreetsed suunad, et toetada rohepööret ja tehnoloogilist üleminekut kogu majanduses.

Eesti riiklik eesmärk on aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaase 70 protsendi võrra. 2019. aasta andmete kohaselt on Eesti tänaseks vähendanud juba heitkoguseid 62 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Sellest hoolimata on Eesti süsinikujälg Euroopas ühe inimese kohta suuruselt neljas.

ELi riigipead ja valitsusjuhid kiitsid neljapäeval heaks ka ettepanekud, kuidas tugevdada Ameerika Ühendriikidega strateegilisi suhteid, lähtudes ühistest väärtustest ja huvidest.

Ülemkogu kutsus Türgit üles leevendama pingeid ning otsustas kehtestada täiendavad piiravad meetmed ebaseadusliku puurimistegevuse eest Ida-Vahemeres.

Samuti otsustas ülemkogu pikendada majandussanktsioone Venemaa suhtes järgmiseks pooleks aastaks.

Eesti seisukohti esindab ülemkogul Läti peaminister Krišjanis Karinš, kuna peaminister Jüri Ratas viibib laupäevani eneseisolatsioonis, sest ta puutus möödunud nädalal kokku inimesega, kes andis hiljem positiivse COVID-19 testi.