"Välisilm" võttis kokku aasta viimase Euroopa Ülemkogu otsused ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/AFP PHOTO/Olivier Matthys

Eelmisel nädalal toimus aasta viimane Euroopa Ülemkogu, kus tehti mitmeid kaalukaid otsuseid. "Välisilm" tegi kokkuvõtte pea 24 tundi järjest kestnud liidrite kohtumisest.

Läinud nädala Euroopa Ülemkogu oli Euroopa Liidu liidrite jaoks justkui veerandilõpp kooliõpilastele, mil palju asju järele vastata tuleb. Aasta jooksul oli mitmeid teemasid juba Ülemkogudel arutatud ja kokku lepitud, kuid nüüd tuli need lõplikult ära otsustada.

Kõige pikemaajalisema mõjuga oli neist kliimapoliitika, kus Euroopa Liidu eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 protsendi võrra. See teema täitiski sisuliselt kogu neljapäeva öö vastu reedet.

Mõneti võis vaidlustes kohata vastasseisu Ida- versus Lääne-Euroopa, kuid enamjaolt oli kõigil arusaam, et 55 protsendi lubadusest ei taganeta. Pigem oli küsimus energeetikapoliitika detailides ja selles, kuidas sõnastust sättida nii, et see kellelegi vastuvõetamatu poleks. Riikide energiaportfellide erinevus tegeigi sellest tõelise kombinatoorikaülesande.

Teine küsimus, mis riigijuhtidele peavalu valmistas, oli Türgi sanktsioneerimine. Sügise jooksul olid riigijuhid seda juba korra arutanud ning lubanud Türgi tegevuse suhtes midagi ette võtta. Nüüd tuli nende lubaduste taha ka kate leida. Selleks osutus Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrell, kes peab järgmiseks Ülemkoguks koostama Euroopa Liidu Türgi-poliitika raporti.

Nende kahe teema kõrval räägiti ka suhetest USA tulevase administratsiooniga, Euroopa Liidu lõunanaabrusest, Venemaa sanktsioonidest ja koroonapandeemiast.

Avalikkusele ilmselt kõige suuremat draamat pakkunud vaidlus käis Euroopa Liidu pikaajalise eelarve, taasterahastu ja õigusriigi mehhanismi üle. Euroopa Liidu nõukogu eesistuja Saksamaa diplomaadid suutsid lõpuks 24. tunnil kokkuleppe Poola ja Ungariga leida. Selle järgi ei peatata väljamakseid Euroopa Liidu eelarvest ajal, mil mõni liikmesriik on vaidlustanud Euroopa Liidu kohtus nende vastu algatatud õigusriigi rikkumise menetluse.

Milline rikkumismenetlus välja näeks, seda selgitas ERR-ile eelmisel nädalal Euroopa Komisjoni justiitsvolinik Didier Reynders.

"Esmalt peaks olema Euroopa Komisjoni hinnang, et iga-aastase õigusriigi raporti pinnalt on mure reeglite täitmise pärast mõnes liikmesriigis. Aga see raport võib tulla ka Euroopa Nõukogust või teistest allikatest. On väga oluline, et kaasatud oleksid kõik rahvusvahelised komisjonid. Siis läheks see teema Euroopa Liidu Nõukogusse, et teha otsus kvalifitseeritud häälteenamusega, et peatada või edasi lükata rahastus mõne otsuse rahastamiseks liikmesriigis. Aga me peame hoolitsema ka lõplike kasusaajate eest. Kui meil on õigusriigi põhimõtetega probleeme mõnes liikmesriigis, siis pole see näiteks kõigi talupidajate mure selles riigis. Seega kui probleem on mõne firma või ametnikkonnaga, siis tuleb teatud osa põllumajandustoetustest peatada, aga tuleb kindlustada, et lõplike kasusaajate huve ei kahjustata. Sel juhul paluksime liikmesriigil endal jätkata maksetega põllumeestele või organiseeriksime otsefinantseerimise Euroopa Liidu eelarvest," selgitas Reynders.

Tema sõnul on mehhanism vajalik, et kaitsta maksumaksjate huve.

"See on kodanikele väga oluline. Eriti riikidele, mis maksavad Euroopa Liidu eelarvesse rohkem, et olla solidaarne pandeemia poolt kõige enam räsitud riikide suhtes. Loomulikult on oluline näidata ka maksumaksjale, et nad maksavad rohkem, aga me võtame kasutusele kõik meetmed, et nende raha kaitsta ja kindlustada, et seda kasutatakse õigesti. Kui riigid soovivad olla solidaarsed kogu Euroopaga, siis soovitakse seda teha riikidega, mis jagavad samu väärtusi," ütles volinik.

Eelmisel nädalal tutvustas Reynders ka Eesti õigusriigi raportit, mis toob murekohana välja vaid lobireeglite puudumise ning vilepuhujate ebapiisava kaitse.

Asekantsler: eelarve osas leiti kõigile sobiv kokkulepe

Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et Ungari ja Poolaga saavutatud kokkulepe EL-i eelarve osas rahuldas kõiki osapooli.

"Eks kõik lähtus arusaamast, et seda kokkulepet oli kõigile Euroopa Liidu riikidele väga vaja. Ja see, mis saavutati, oli hea nii Eestile kui ka Euroopale, Ungarile, Poolale - kõigile. /.../ Antud juhul oli vaidlus õigusriigi määruse üle, kuidas seda rakendatakse. Ja leiti piisavalt selliseid aspekte, mis mõjusid Ungarile ja Poolale piisavalt rahustavalt ja nad said sellega leppida," kommenteeris Volmer.

"Samas jäid rahule ka need Euroopa Liidu riigid, kes soovisid seda tugevat sõnumit saata, nii et ma usun, et see kompromiss ongi täpselt selline, et mõlemad pooled leiavad, et nad said oma eesmärgi ehk ka need, kes soovivad Ungari käitumist mingil määral mõjutada või muuta," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: