Harju omavalitsused soovivad kiirustrahvidest oma osa saada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kiiruskaamera Russalka lähistel
Kiiruskaamera Russalka lähistel Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Et kohalikel omavalitsustel tekiks suurem motivatsioon ise kiiruskaameraid soetada ja neid oma teedele paigutada, peaks riik neile laekuvatest trahvisummadest andma osa või hüvitama kiiruskaamerate ostu, leiab Harjumaa omavalitsuste liit (HOL).

HOL-i teadmisel on mitmed Harjumaa linnad-vallad valmis soetama ja paigaldama koostöös politsei ja maanteeametiga kiirusmõõtureid, et vähendada teedel kiiruseületamisi. Kuivõrd kiiruskaamerad on omavalitsuste jaoks kallid, soovib HOL, et kiiruskaamerate abil saadavatest trahvisummadest maksaks riik kaamerate ostu kinni või kehtestaks trahvisummadele määra, mis laekuks kohalikele omavalitsustele.

Kiiruskaamerate hinna muudab omavalitsuste jaoks kalliks tõik, et lubatud on kasutada vaid lasertehnoloogial põhinevad mõõturid. HOL soovib, et osta tohiks ka soodsamaid radartehnoloogial põhinevaid automaatseid kiirusmõõtureid. Teiseks soovivad omavalitsused kasutada pigem mobiilseid, mitte statsionaarseid kiirusmõõtureid. Ka nende ostmiseks oleks vajalik riigi toetus trahvisummade arvel.

HOL tahab keskmist kiirust mõõtvaid kaameraid

HOL-i hinnangul peaks uuesti kaaluma ka keskmist kiirust mõõtvate kiirusmõõturite kasutusele võtmist, sest sellega pareneks liikluspiirangutest kinnipidamine.

"Teadaolevalt ei ole käesoleva ajani keskmist kiirust mõõtvate automaatsete kiirusmõõturite paigaldamist Eestis Vabariigis toimunud andmekaitselistel kaalutlustel. Samas on keskmise kiiruse automaatne mõõtmine kooskõlas 14.04.2016 Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud isikuandmete kaitse üldmäärusega ning keskmise kiiruse mõõtmine leiab laialdast kasutust Euroopa Liidu riikides. Seega on keskmise kiiruse automaatse mõõtmise juurutamine üksnes Eestis kehtivate õigusaktide muutmise ja täiendamise küsimus," märkis HOL justiitsministeeriumile ja siseministeeriumile saadetud pöördumises.

HOL-i hinnangul kaaluvad vähenevad piirkiiruse ületamise juhtumid, piirkiirusest kinnipidamise ala laienemine ning sellega paranev liiklusohutus üles võimalikud isikuandmetega seotud riived sõidukiomanikele või sõidukikasutajatele.

Omavalitsused on nõus keskmist kiirust mõõtvaid kiirusmõõtureid ise soetama, kui riik nende soetamise kompenseerib või määrab osa trahvisummadest laekuma kohalikele omavalitsustele, märgiti pöördumises.

Maanteeameti andmetel on seadus muutmisel

Praegune seadusandlus ei luba omavalitsustel ise trahviraha kiiruseületajatelt kasseerida.

Näiteks Tallinn pani Reidi tee otsa Russalka ristmikule kolm kiiruskaamerat, mis pildistavad liiklusrikkujaid juba septembri algusest, kuid trahviteade inimesteni ei jõua. Trahvi tegemiseks peab linn kaamerad üle andma maanteeametile, kuid üleandmine venib.

Tallinna kommunikatsiooniosakonnast kinnitati ERR-ile, et linn edastas maanteeametile palve võtta üle Reidi tee kiiruskaamerad, kuid lahendus võib lõpuks olla hoopis teistsugune.

"Maanteeameti sõnul on neile teadaolevalt ettevalmistamisel õigusaktide muudatused, mis võimaldaks kiiruskaameraid kasutada ilma maanteeametile üle andmata – kaasates kohaliku omavalitsuse liiklusjärelvalvesse kiiruskaamerate abil," ütles linnavalitsuse pressiesindaja Karel Kranich.

Samal ajal kiiruskaamerad töötavad ja fikseerivad kiiruseületamisi. Näiteks novembrikuus oli kiiruseületamisi kokku 5504. Samas oli tegu väikeste rikkumistega: suurim fikseeritud sõidukiirus oli 60 km/h.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: