Aas: hirm, et Tallinnast kaovad viimased kiiruskaamerad, on ennatlik

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Liikluskaamera Kristiine ristmikul. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Seaduseelnõuga antakse kohalikele omavalitsustele õigus paigaldada oma territooriumile kiiruskaameraid ning osa trahvitulust.

Selleks, et linn või vald saaks ise vajadusel kiiruskaameraid paigaldada ja omavalitsusel laekuks ka osa trahvirahast, on seadusmuudatusi kaua kavandatud. Probleem on olemas, sest näiteks Tallinnas lakkaks käeoleva aasta lõpuga töötamast ka viimased paar kiiruskaamerat.

Väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadus peaks loodetavasti jõustuma veel käesoleva aasta jooksul, ja seadusmuudatus annaks ka Tallinnale võimaluse kiiruskaamerad olulistes kohtades siiski töös hoida.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi arupärimisele vastates, et kuigi transpordiamet on varem teatanud, et pole huvitatud Tallinnas kiiruskaamerate käitamisega jätkamisest, siis juhul kui seadusmuudatused käesoleva aasta jooksul ei jõustu, on amet valmis linnaga lepingut pikendama kuni seaduse jõustumiseni.

"Seega hirm, et Tallinnast kaovad viimasedki kiiruskaamerad, on ennatlik," märkis Aas.

Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa on öelnud, et kiiruskaamerad väga olulised, sest aitavad vähendada liiklusõnnetusi. ""Enne nende kaamerate tööle rakendamist oli Kristiine ristmik liiklusõnnetuste statistika ja ohuhinnangute järgi Eestis kõige ohtlikum, ent pärast kaamerate tööle hakkamist 2019. aastal hakkas olukord tuntavalt paranema ning praegu on statistika kohaselt tegu täiesti keskmise tasemega ristmikuga," lausus Rüütelmaa.

Pool trahvist omavalitsusele

Olemasolevaid kaameraid saab Tallinn edasi kasutada ning eelnõu järgi hakkab linn saama ka pool laekuvast trahvirahast, mis kehtiva seaduse järgi pole võimalik.

Eelnõu järgi hakkab kiiruskaamerate teedele paigaldamine ja kasutamine toimuma kolmepoolse koostööna, kus omavalitsuse ülesanne on seadmete soetamine ja haldamine, transpordiameti ülesanne kiiruskaamerate andmekogu haldamine ja andmete edastamine politsei infosüsteemi ning politsei-ja piirivalveameti ülesanne kirjaliku hoiatamismenetluse elluviimine.

Muudatustega saavad linnad ja vallas nende paigaldatud kaameratega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust 50 protsenti oma eelarvesse.

Trahvirahaga saab omavalitsus katta kiiruskaamerate soetamise ja haldamise kulud ning vajaduse korral soetada uusi seadmeid või kasutada trahviraha oma territooriumil liiklusohutuse suurendamiseks, märkis Aas.

Tallinnas on praegu töötamas viis kiiruskaamerat, mille abil saaks kiiruseületajatele trahvi teha: kaks neist on Kristiine ristmikul ja kolm Reidi teel. Reidi tee kaameratega trahvi ei tehta, sest neid pole linnal õnnestunud transpordiametile ega selle eellasele, maanteeametile, üle anda. Ise linn seaduse järgi praegu trahve koguda ei tohi.

Politsei statistika järgi edastati 2018. aastal Tallinnas Kristiine kaamerate poolt tabatud rikkujatele 7033 trahviteadet. 2020. aastal oli rikkujaid pea poole vähem ja välja saadeti 3870 trahviteadet.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: