Eesti suurima liikmeskonnaga erakond on endiselt Keskerakond, kuhu kuulub 28. detsembri hommikuse seisuga 14 722 liiget. Seda on 27 liikme võrra enam kui aasta varem ning 50 liikme võrra enam kui aastal 2016. Ehk erakonna liikmeskond on püsinud üsna stabiilsena - erakonnast on olnud küll lahkujaid, aga sama palju ka liitujaid.

Enim kaotas aastases võrdluses liikmeid Reformierakond, kuid endiselt on erakond liikmete arvult teisel kohal. Reformierakonnas on 11 303 liiget, mida on 482 võrra vähem kui aasta eest ja 1143 võrra vähem kui 2016. aasta lõpus.

EKRE liikmete arv oli aasta lõpus 8916 - aastases võrdluses on nad juurde saanud 67 liiget. Võrreldes 2016. aasta lõpuga on EKRE enim uusi liikmeid saanud partei - selle ajaga on erakonna liikmeskond kasvanud 816 inimese võrra.

Isamaa liikmete arv oli aasta lõpus 7797, mida on 267 võrra vähem kui aasta eest. Võrreldes 2016. aasta lõpuga on liikmete arv langenud 1418 võrra, mis on suurim langus Eesti erakondade võrdluses.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmeskond oli 5352 - seda on 118 võrra vähem kui eelmise aasta lõpus ja 662 võrra vähem kui nelja aasta eest.

Roheliste liikmete arv oli 928, mis on 24 liiget vähem kui detsembris 2019 ja 137 liiget vähem kui detsembris 2016.

Tulevikuerakonda kuulus 946 liiget. Tulevikuerakond tekkis Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna ühinemisel. Nende liikmete arv kokku oli aasta eest 1054 ehk 108 võrra enam.

Kõige rohkem kasvas aastaga parlamendivälise Eesti 200 liikmete arv, mis tõusis aasta lõpus 692-le. Aasta varem oli liikmete arv 89 võrra väiksem.