Tõnu Mertsina: uudis vaktsiini kohta muutis pandeemia lõpu reaalsemaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tõnu Mertsina
Tõnu Mertsina Autor/allikas: ERR

Isegi, kui järgmisel aastal hakkab maailmamajandus, sealhulgas Eesti ja Euroopa majandused, pandeemia mõjust taastuma, jääb SKT lõhe suureks. See hoiab hinnakasvu aeglasena ning nõuab jätkuvalt valitsuse fiskaalset stimuleerimist ja keskpanga väga lõtva rahapoliitikat, kirjutab Tõnu Mertsina.

Esmaspäeval avaldatud pressiteade USA ravimifirma Pfizeri ja Saksamaa BioNTechi ühistööna valminud vaktsiini efektiivsuse kohta oli juba kaua oodatud uudis, mis andis sõnumi, et koroonaviirus on, loodetavasti juba lähiajal, võimalik kontrolli alla saada.

USA ja Euroopa riigivõlakirjade tootlused tõusid, aktsiaturgudel kergitas see aga hindu nendes sektorites, mis pandeemia taandumisest enim võidaksid – lennunduses, naftasektoris, logistikas, panganduses ja mõistagi Pfizeril endal. Kaotajateks olid aga virtuaalmaailma aktsiad, kelle teenuste vastu huvi viiruse taandudes võib väheneda. Tehnoloogiasektoris võeti rohkem kasumeid.

Varasem vaktsiini kasutamine peaks tooma majanduse kiirema taastumise

Kuigi turud reageerisid vaktsiini efektiivsuse uudisele jõuliselt, on teatavasti sellega seotud veel palju agasid ja ebaselgust. Sellele vaatamata võidakse Pfizeri ja BioNTechi vaktsiin esitada USA ja Euroopa ravimiametitele kinnitamiseks juba selle aasta sees.

Kui vaktsiin saab kasutusloa, hakatakse seda Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juhi optimistliku hinnangu järgi Euroopa Liidus kasutama järgmise aasta esimeses kvartalis, dr Anthony Fauci hinnangul USA-s aga järgmise aasta aprillis.

Vaktsiini kasutusele võtmine parandab nii ettevõtete kui tarbijate kindlustunnet, mis omakorda annab tõuke majanduse taastumisele. Mida varem saab vaktsiini kasutama hakata, seda väiksem on viiruse praeguse leviku ja piirangute kahju majandusele ja seda kiiremini majandus taastub. Pikaleveninud kriis mõjutab veelgi rohkem tarneahelaid ja eksporditurgude nõudlust, mida hiljem on raskem taastada.

Vaktsiin ei ole hõbekuul, mis kaotab kiiresti koroonaviiruse

Teatavasti jääb see viirus meie keskele ning meil tuleb õppida sellega elama. Pfizer ja BioNTech on lubanud koroonaviiruse vaktsiini toota sel aastal 50 miljonit ja järgmisel aastal 1,3 miljardit doosi. See kogus kataks ligi üheksa protsenti kogu maailma elanikkonnast, mis on veel väga kaugel karjaimmuunsuse tekkeks vajalikust hulgast.

Euroopa Liidu plaan osta 300 miljonit doosi, mis jagatakse liikmesriikide vahel proportsionaalselt, on aga ligi kolmandik liidu rahvaarvust. Samas tuleks arvestada, et lootustandvaid tulemusi on näidanud ka AstraZeneca ja Oxfordi Ülikooli ning USA biotehnoloogiaettevõtte Moderna vaktsiinide arendused.

Ainult vaktsiini kättesaadavus ei taga veel karjaimmuunsust, kui inimesed ei soovi ennast vaktsineerida lasta. Käesoleva aasta septembris USA-s tehtud uuringu järgi laseksid ennast kindlasti või tõenäoliselt vaktsineerida 51 protsenti elanikest. Eestis on need osakaalud 60-64 protsenti (vastavalt Turu-uuringute AS-i ja Norstati uuringutele), mis peaks olema juba lähedal karjaimmuunsuse tekkimisele.

Võidavad need tegevusalad, mis pandeemia ajal kõige enam kannatavad

Kui vaadata vaktsiini mõju majandusele, siis võidavad sellest eelkõige need tegevusalad, mis on rohkem tööjõuintensiivsemad ja mis sõltuvad vahetust kontaktist klientidega. Riigid, mis pandeemia tõttu kõige enam kannatavad- kus tööjõuintensiivse teenuste sektori, sealhulgas turismi osakaal majanduses on suur, peaksid vaktsiini kasutuselevõtmisest kõige vahetumalt ja kiiremini võitma.

Turismisektori taastumise juures on muidugi eelduseks, et võimalikult suur osakaal maailma elanikkonnast saaks vaktsineeritud. Õnneks on enamikes arenenud riikides tegeletud hoolega vaktsiinide ostude ja logistikaga, kuid murekohaks on vaesemad riigid ja tärkavad turud. Kui Pfizer ja BioNTech on varem teatanud, et eeldavad oma vaktsiini müümisel ka kasumi teenimist, siis AstraZeneca on lubanud vaesematele riikidele müüa seda püsivalt ning ülejäänud maailmale pandeemia ajal omahinnaga.

Majanduse taastumine hakkab sektorite lõikes olema erinev

Isegi, kui järgmisel aastal hakkab maailmamajandus, sealhulgas Eesti ja Euroopa majandused, pandeemia mõjust taastuma, jääb SKT lõhe (ehk erinevus tegeliku ja potentsiaalse SKT vahel) suureks. See hoiab hinnakasvu aeglasena ning nõuab jätkuvalt valitsuse fiskaalset stimuleerimist ja keskpanga väga lõtva rahapoliitikat. Seega peaksid intressimäärad jääma madalaks vähemalt veel lähiajal.

Oodatust kiirem majanduse taastumine võib hakata kergitama tööstusmetallide hindu, kuid naftahindade kasvu pidurdab võimalik naftatootmise suurenemine. Majanduse taastumine hakkab sektorite lõikes olema erinev.

Pandeemia lõppedes võib oodata eelkõige nende sektorite, mis kriisi ajal kõige enam kannatasid, jõulisemat käitumist, et oma kliente ja turge tagasi võita. Esmaspäevane väärtpaberiturgude reaktsioon vaktsiini uudise kohta oli ilmselt tagasihoidlikum näide sellest, mis võib hakata toimuma pandeemia lõppfaasis.


Kommentaar ilmus algselt Swedbanki blogis Kukkur.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: