Anneli Ott: omavalitsused lähevad uuele aastale vastu heade väljavaadetega

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Anneli Ott Autor/allikas: Erakogu

Kriis on puudutanud mõnda omavalitsust rohkem kui teist ning jätkuvalt ollakse erinevas olukorras. Vastavalt viiruse levikust tingitud probleemidele, reageerib riik, et panna õlg alla seal, kus kõige enam vaja, kirjutab riigihalduse minister Anneli Ott.

Koroonakriis tõi endaga kaasa teadmatuse ja ebakindluse tuleviku ees, seda eeskätt nii tervishoiusüsteemide võimekuse osas kui ka finantspoole pealt. Nüüd saame tõdeda, et kohalikel omavalitsustel läheb siiski hästi - teenused toimivad, jätkuvad paljud planeeritud tegevused ja arendused.

Samal ajal tegeletakse operatiivselt ja järjekindlalt kriisist tingitud väljakutsetega ning uus aasta võeti vastu heas finantsseisus. Hoolimata eriolukorra põhjustatud majanduslangusest on omavalitsuste tulude laekumine stabiliseerunud ning 2020. aasta lõpetati eelarve ülejäägiga. Prognooside kohaselt on sel aastal oodata ligi 1,3 miljardit eurot maksutulu.

Omavalitsused tegutsevad ja riik toetab, kus vaja

Kriis on puudutanud mõnda omavalitsust rohkem kui teist ning jätkuvalt ollakse erinevas olukorras. Vastavalt viiruse levikust tingitud probleemidele, reageerib riik, et panna õlg alla seal, kus kõige enam vaja.

Kevadel suunati omavalitsustele lisaeelarvega 130 miljonit eurot kriisiabi, mida saab kasutada ka tänavu aastal. Praeguseks on linnades ja valdades kasutusse läinud valitsuse poolt kevadel eraldatud koroonakriisi investeeringutoetus kogusummas 70 miljonit eurot.

Ent riigi tugi ja abipakkumine on medali üks pool, teise ja määrava poole moodustavad omavalitsused ise, olles aasta jooksul aktiivsed oma vajadustele vastavaid ettevõtmisi algatama.

Nii on kevadise kriisiraha eest üle Eesti algatatud vajalikke ettevõtmisi, mis on seni raha nappusel omavalitsuse eelarvetest välja jäänud. Kogukondade kasutuses olevate objektide ja hoonete korrastamine ja ehitamine avalikuks hüveks, on tegevused, millesse riik omalt poolt panustab.

Kohapeal on ellu viidud ja teostamisel erinevad projektid alustades lasteaedade remondist ja lõpetades tühjalt seisvate majade lammutamisega.

Näiteks Põlvas rekonstrueeritakse oma järge oodanud Piiri tänav, uue teekatte saab Kostivere alevik, Rummu aleviku ja Padise küla vahele tuleb kergliiklustee, Jõhvi külje all saab uue ilme Tammiku rahvamaja, korda saab Võru vallas asuv Väimela tervisekeskus jpm. Projektide loetelu on pikk, neid on kokku 405 ning täieliku ülevaate annab objektide nimekiri.

Toetusraha ei teeni aga vaid kohalikke huve, vaid mõjutab ühiskonna arengut tervikuna. Omavalitsused said toetusotsused veel möödunud aasta sees, et raha saaks võimalikult kiiresti suunata majandusringlusesse. Riik julgustab omavalitsusi 2021. aastal väljaminekuid mitte kärpima. Tihti on just keerulistes oludes tehtud investeeringutest toetav mõju – see annab inimestele tööd ja tagab seeläbi omavalitsustele maksutulu.

2021. aastal on omavalitsuste tulude maht ligi 2,3 miljardit eurot. Järgmisel aastal panustame jätkuvalt läbi erinevate regionaaltoetuste piirkondade arengusse 88 miljonit eurot. Ühe suurema ettevõtmisena on alustatud riigimajade loomist maakonnakeskustesse, et lihtsustada asutuste vahelist koostööd ja tõsta kohalikule kogukonnale teenuste pakkumise kvaliteeti. Selleks investeeritakse kokku 42 miljonit eurot.

Kohalik elu määrab kogu riigi arengusuuna

Just teenuste kättesaadavus ja kvaliteet loovad kohapealse igapäevaolme. Rahandusministeeriumi teenustasemete veebilehelt minuomavalitsus.ee selgub, et omavalitsused tegid eelmisel aastal edusamme mitmes teenusevaldkonnas ning üle Eesti viitab näitajate kasv teenuste üleüldisele arengule.

Suurimat tõusutrendi näitab Rakvere vald, kus teenuste näitajad on paranenud kuues valdkonnas, ent häid näiteid leiab ka teiste omavalitsuste hulgast. Näiteks Anija, Kohila, Viru-Nigula vallas ning Võru linnas on tõusnud viie teenuse tase.

Linnade ja valdade rolli igapäevaelus kohapeal ning riigi arengus on raske üle hinnata. Kohalike omavalitsuste jätkusuutlik tegevus määrab kogu riigi arengusuuna. Praegu on rahandusministeeriumi toel koostamas uut üldplaneeringut 62 omavalitsust, peamiselt need, kes 2017. aastal haldusreformi käigus ühinesid.

Kohaliku elu paremaks korraldamiseks on värskendamisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Kõik selleks, et omavalitsus saaks ise otsuseid lihtsamalt langetada. Kehtiv seadus võeti vastu rohkem kui 25 aastat tagasi ja muutmisega soovitakse regulatsioone ajakohastada.

Eeldatavalt peaks Eesti linnade ja valdade elu reguleeriv alusseadus uuendatud saama enne järgmisi riigikogu valimisi aastal 2023. Oleme võtnud suuna, et omavalitsustel oleks tulevikus mitmete kohaliku elu küsimuste korraldamisel suurem otsustus- ja valikuvabadus.

Kokkuvõttes võib öelda, et liigume positiivsete arengute suunas ning läheme hoolimata koroonakriisist tulevikule vastu optimistlikult. Eesti omavalitsused on tugevad, aga igal juhul peame tegema järjepidevalt tööd, et riigi omavalitsused oleksid jätkusuutlikud ning teenused tagatud ühtlaselt Kagu-Eestist Lääne-Eesti saarteni.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: