Majandus langes aastavõrdluses 1,9 protsenti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1606716360000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9 protsenti.

Eesti oli II kvartalis Leedu järel EL-i liikmesmaadest väikseima majanduslangusega riik ning III kvartalis oli näha juba majanduse taastumise märke. Väliskaubandus näitas märke elavnemisest, eriti kaupade eksport; sisetarbimine oli võrreldav mullusega.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul vedasid kolmandas kvartalis majanduslangust tegevusaladest eelkõige veondus ja laondus ning töötlev tööstus. "Märkimisväärse negatiivse panuse andsid ka kinnisvaraalane tegevus ning majutus ja toitlustus. Majandust pidurdas märgatavalt ka ehitussektor, kus sai teises kvartalis veel kasvu täheldada," täpsustas Müürsepp.

Ehitussektor on närviline

Ehitusettevõtjate liidu juhatusse kuuluv taristuehitusettevõtte TREV-2 Grupi juht Sven Pertens ütleb, et hoonete ehituses on langust enam tunnetada kui taristuehituses, ent langust tajuvad nad juba mitu kuud.

"Turul valitseb ebakindlus tuleviku suhtes, väga selgeid perspektiive järgnevaks aastaks ei ole," tõdeb ta.

Samas ütleb ta, et rõõmu valmistab maanteeameti järgmise aasta eelarve kasv, mis loodetavasti kompenseerib languse, mis tuleneb teiste tellijate majandusolukorrast.

"Taristuehituses mingit dramaatilist langust ilmselt ei toimu, aga turg on närviline ja ettevõtjad ikkagi käituvad vastavalt: püüavad omale tööd kindlustada, kõik osalevad hangetel, osavõtt on väga suur, hinnad on hästi madalaks aetud," kirjeldab ta.

Pertens loodab, et ebaausad võtted hangetel käiku ei lähe, ent varasematest majanduslanguse perioodidest on olnud näha, et meeleheite tingimustes hakatakse ebamõistlike hindadega hangete võitmise korral otsima viisi, kuidas tellijalt puudujääk teisiti kätte saada. Mistõttu võib kannatada ka justkui odavalt teenuse kätte saanud tellijla.

"On risk, et hakkab kannatama kvaliteet, kui konkurents ei ole päris õiglastel alustel. Tellijad on vast piisavalt kompetentsed, et nad selliseid asju läbi ei lase, aga ajaloolsielt on need protsessid niimoodi omavahelises ühenduses olnud," ütleb Pertens.

SKP muutus aastatel 2005-2020 Autor/allikas: Statistikaamet

Inimesed kulutasid raha kodumaal

Suurim positiivne panus tuli finants- ja kindlustustegevusest, hästi läks energeetika valdkonnal ning head saagikust näidanud põllumajanduses. Varasemalt Eesti majanduse üheks kasvumootoriks olnud info ja side tegevusala panus SKP-sse oli küll positiivne, kuid tagasihoidlik.

"Enamikus tegevusalades jätkus küll langus, aga hea uudis on see, et tänu eriolukorra piirangute leevendamisele on langus aeglustunud," rõhutas Müürsepp.

Kaubanduse käekäigu paranemine kajastus ka eratarbimises, mis vähenes vaid 0,7 protsenti ehk eriolukord tarbimist III kvartalis sisuliselt ei mõjutanud. Eelkõige kasvasid kulutused toidukaupadele, kodusisustusele ja vabaaja kaupadele, samuti suurenesid side- ja tervishoiukulud. Taaskord kulutati vähem rõivastele ja jalatsitele ning transpordile.

Müürsepp selgitas, et eratarbimist aitas üleval hoida asjaolu, et välismaale reisida ei saanud, mistõttu kulutasid inimesed raha kodumaal.

Eksport kahanes kolmandas kvartalis 8,6 protsenti ja import kaks protsenti. Peamiselt põhjustasid seda kaubaveo ja reisiteenuste vähenemine. Majanduse kohanemist võis märgata kaupade ekspordis, mis kasvas elektroonikakaupade väljaveo najal 3,9 protsenti. Ühtlasi oli see kaupade ekspordi osas tugevaim kvartal pärast eelmise aasta sama perioodi, märgib statistikaamet.

Aasta esimeses pooles maksude panus SKP-sse aeglustas majandust, kolmandas kvartalis aga elavdas, seda eelkõige tänu aktsiiside laekumise suurenemisele. Valitsemissektori tarbimises jätkus kasv, seda peamiselt tervishoiu ja hariduse kulutuste suurenemise tõttu.

Majandusel läks kolmandas kvartalis küll juba paremini, aga investeerimine jäi siiski tagasihoidlikuks. Kui valitsemissektori investeeringud kasvasid märkimisväärselt (18,1 protsenti), siis olulist kahanemist võis näha ettevõtete investeeringutes transpordivahenditesse (41,1 protsenti) ja kodumajapidamiste investeeringutes eluruumidesse (17,8 protsenti).

Eriolukorra meetmetest panustati toetustena II kvartalis 330 miljonit eurot, millest palgatugi oli 230 miljonit. III kvartalis maksti eriolukorra toetusteks 105 miljonit eurot, millest palgatoeks läks 25 miljonit. Statistikaamet aga tõdes, et palgahüvitisel otsene mõju SKP näitajale puudub.

Kredexi kriisiabina väljastatud käibelaenude maht jäi oluliselt alla toetustele, ka nende mõju majandusele jääb pigem tagasihoidlikuks ning seda on keeruline tuvastada, tõdes Müürsepp.

Sesoonselt korrigeeritud SKP kasvas selle aasta teise kvartaliga võrreldes 3,3 protsenti ja vähenes võrreldes 2019. aasta kolmanda kvartaliga 2,7 protsenti.

Minister: valitsuse poliitika majanduse turgutamisel on olnud Euroopa edukamaid

Rahandusminister Martin Helme kommenteeris värsket prognoosi, öeldes, et Eesti majanduslangus on üks Euroopa väikseimaid.

Ta märkis sotsiaalmeediasse tehtud postituses, et majandust aitab ülespoole sisetarbimine, mida omakorda on aidanud turgutada aktsiiside langetus.

"Samuti on veelkord saanud kinnitust see, mida juba kevadel-suvel rääkisime: hädakisa Ukraina tööjõu puuduse üle põllumajanduses oli puhas poliitiline huilgamine. Põllumajandus oli üks majanduskasvu vedajaid kahel viimasel kvartalil," lisas Helme.

Tema sõnul on ohtlik seis töötleva tööstuse ekspordiga, kus Eesti sõltub väga palju sellest, mis mujal maailmas ja lähiriikides toimub.

"Lühikokkuvõte kolmanda kvartali tulemustest on aga väga selge: valitsuse poliitika nii majanduse toetamisel kui koroonapiirangute doseerimisel on objektiivselt olnud Euroopa üks edukamaid. Seda tuleb ikka ja jälle kõvasti välja öelda, et see ebasiiras kiun võlakoormuse kasvust ei oleks see, mis jääb kõlama," kirjutas Helme.

"Me oleme sarnaselt teistele riikidele aktiivselt tüürinud majandust läbi väga keeruliste olude ning miinuses eelarve on seejuures oluline tööriist, mitte mingi eksitus. Kusjuures praegu pole mingil juhul õige aeg jalga kulutamise pedaalilt ära võtta, vastupidi. Peame suutma saada majandusele sisse piisava hoo, et tekkiv majanduskasv võla maksmise ise ära lahendab kasvava tööhõive, palkade, ekspordi, SKP ja maksutulu kaudu," lisas minister.

 

Eesti Pank: tulemus on prognoositust parem

"Selline areng on parem, kui prognooside põhistsenaariumid ette nägid, ja pigem kooskõlas positiivse stsenaariumiga," kommenteeris tulemusi Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Tema sõnul mõjutavad majanduse arengut jätkuvalt nii viiruse levikut pidurdavad piirangud kui ka paljudes sektorites valitsev ebakindlus.

"Seda näitab majapidamiste tarbimiskorvi muutus: ära ei ole jäetud mitte ainult puhkusereise, vaid on püütud kokku hoida ka edasilükatavate ostude pealt. Näiteks on langenud rõivaste ja jalanõude ning uute autode ostmine," tõi Oja näiteks.

Majanduslike kahjude vähendamiseks ei piisa aga üksnes piirangute vältimisest, vaid ka nakatumine peab olema madal, et inimesed julgeksid majanduselus osaleda, põhjendas ta.

"Kevadiste piirangute vähendamine aitas Eesti majandusel III kvartalis kiiresti käivituda. Kiire majandusolukorra paranemine näitab, et viirusekriisil ei pruugi olla majandusele pikaajalist mõju. Samuti toetas majandust see, et sügisel ei kiirustatud uute piirangute seadmisega," ütles Oja.

Praegustel piirangutel võib aga olla kevadest ulatuslikumgi mõju.

"Sügisel mitmes Kesk-Euroopa riigis juhtunu näitab, et õnn võib väga järsult pöörduda. Kevadel kehtestati piirangud märtsis ja aprillis, kui majandusaktiivsus on hooajaliselt keskmisest madalam, detsember on aga paljude harude jaoks väga oluline kuu. Seetõttu võivad tegevuspiirangud detsembris mõjutada ettevõtteid isegi enam kui kevadel," põhjendas ta.

Tegevusalade panus SKP kasvu Autor/allikas: Statistikaamet

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: